Töötute arv kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 4600 võrra

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötute arv tänavu kolmandas kvartalis oli 54 800, mida on 14 200 võrra rohkem kui aasta varem ja 4600 võrra rohkem kui teises kvartalis. „Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 7,3%, mis tähendab aastataguse ajaga võrreldes 1,7 protsendipunkti ja teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti suurust kasvu,“ ütles ta. Vassiljeva lisas, et töötuid naisi oli kolmandas kvartalis 28 800 ja mehi 26 000, vastavalt oli töötuse määr naistel 7,7% ja meestel 6,9%.

Hõivatute arv oli tänavu kolmandas kvartalis 693 700. „See oli küll suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid kasv tuli üldise rahvaarvu suurenemise arvelt ning tööhõive määr, 69,1%, oli siiski väiksem kui aasta varem, mil see oli 69,5%,“ selgitas Vassiljeva. Kui tavapäraselt on kolmanda kvartali hõivenäitajad viimastel aastatel olnud suuremad kui teise kvartali omad, siis tänavu on kolmanda kvartali hõivatute arv võrreldes eelmise kvartaliga pisut vähenenud, täpsemalt 1100 võrra. Vähenemine toimus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 65–74-aastaste seas, kelle hulgas oli kolmandas kvartalis 1000 hõivatut rohkem kui teises kvartalis.

„Silma torkab ka avaliku sektori hõivatute arvu vähenemine. Tänavu kolmandas kvartalis oli avalikus sektoris hõivatud 160 000, mis on 4600 inimest vähem kui aasta varem ja 16 100 inimest vähem kui teises kvartalis. Avaliku sektori hõivatute osatähtsus kõigist hõivatutest langes 22,9% peale,“ ütles analüütik.

Majandussektoriti kasvas hõivatute hulk võrreldes mullu sama ajaga teenuste sektoris ning vähenes tööstuses ja ehituses. Piirkondlikus lõikes on erandiks Kesk-Eesti, kus kasvas hõivatute arv mullusega võrreldes ka tööstuse ja ehituse valdkonnas. Analüütik selgitas, et teise kvartali võrdluses on trend vastupidine: tööstuses ja ehituses on toimunud väike kasv ning teenuste sektoris hõivatute arv vähenes.

„Inimeste huvi töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis – seda näitab fakt, et võrreldes teise kvartaliga on kolmandas kvartalis mitteaktiivsete seast liikunud tööjõu hulka täiendavad 3400 inimest,“ ütles Vassiljeva. Ta lisas, et aasta varasemaga võrreldes vähenes mitteaktiivsete arv 2000 inimese võrra. Tööjõus osalemise määr tõusis tänavu kolmandaks kvartaliks 74,5 protsendini.

Tööjõu ehk majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad hõivatud ja töötud – inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Tööjõu-uuringusse kaasatud ajutise kaitsega Ukraina sõjapõgenike arv on nende kohta hinnangute andmiseks liiga väike. Rohkem statistikat Eesti tööturul olevatest ukrainlastest leiab statistikaameti kiirstatistika valdkonnalehelt.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis ning statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi tööturu rakenduses tooturg.stat.ee.

Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.

Täpsem teave:

Vahur Koorits
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9204

press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)