Teise kvartali majanduslangus oli 6,9%

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul koges eriolukorra tõttu valdav osa tegevusaladest majanduslangust. „Eriolukorrast räsitud majutus ja toitlustus langes 58%, töötlev tööstus 19%, kaubandus 11%, transport 8%, kinnisvaraalane tegevus 13%, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 10%. Ainsate tegevusaladena jätkasid kasvu ehitus (12%) ning info ja side (8%),“ täiendas Müürsepp.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes ka maksude laekumine, kuid see oli aeglasem kui majanduse üldine langus.

Eratarbimine langes 8,7%. Ainsatena näitasid kasvu koduse elustiiliga seotud kulutused toidule ja sideteenustele. Kulutused kõigis muudes kaubagruppides langesid: eelkõige osteti vähem rõivaid, jalatseid ning ei kasutatud transporti ja mitmesuguseid teenuseid.

Investeeringute langus oli 15,4%. Seda vedasid ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse (35,2%) ning transpordivahenditesse (62,5%). Mõningal määral pehmendasid langust valitsemissektori investeeringute kasv hoonetesse ja rajatistesse (7,7%) ning kodumajapidamiste investeeringute kasv eluruumidesse (3,1%).

Valitsemissektori tarbimine kasvas 3,7%, seda eelkõige tervishoiukulutuste suurenemise tõttu seoses koroonaviirusega (7,9%).

Eksport langes teises kvartalis 19% ja import 22%. Põhjuseks oli ootuspäraselt nii üldine kaubaveo ja transporditeenuste vähenemine kui ka reisiteenuste kokku kuivamine. Eestist viiakse rohkem teenuseid ja kaupu välja, kui neid sisse tuuakse ja seega on netoeksport rekordilises ülejäägis, moodustades 6,2% SKPst.

Võrreldes aasta esimese kvartaliga vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 5,6% ja võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga 6,5%.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
 

Täpsem teave:

Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181