Teine emakeel ja teine rahvus vajavad kohta rahvastikuregistris
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul korraldatakse rahvaloendus riiklikes registrites olevate andmete põhjal. Lühikese valikuuringuga küsitakse inimestelt lisaks infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. “Emakeel ja rahvus on kirjas rahvastikuregistris ning need tunnused sealt ka saame. Teine emakeel ja teine rahvus ei kuulu seadusest tulenevalt rahvaloendusel kohustuslikus korras küsitavate tunnuste hulka, kuid arutame teadlastega võimalust seda siiski teha. Alternatiiv oleks korraldada lõimumist puudutavatel teemadel eraldiseisev uuring, mis võimaldaks teemat süvitsi käsitleda. Kui leitakse, et teise emakeele ja teise rahvuse info on riiklikult oluline, siis pikemas vaates tuleks hakata koguma seda infot ka rahvastikuregistrisse, et teave muutuks järjepidevalt kättesaadavaks,“ selgitas Mägi.
Statistikaamet analüüsib ka registrite infot Eestisse sisse- ja tagasirännanute ning Eestis elavate, kuid välismaal töötavate inimeste kohta. „Kui analüüsi käigus selgub, et need andmed pole mingil põhjusel piisavalt kvaliteetsed, siis oleme valmis ka rändeteemalised küsimused loenduse ankeeti lisama,“ kinnitas Mägi.
Varasemast on teada, et inimestel tuleb rahvaloendusel vastata riigisisesest vajadusest lähtuvalt loetud küsimustele, mis puudutavad keelte ja murrete oskust, usulist kuuluvust ning terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju igapäevastele tegevustele. Lisaks küsitakse praeguse elukoha ja partneri kohta. Lühikesele veebiküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel vastuseid ei tulnud.
Eesti rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Kõik rahvaloenduse andmed tuleb esitada loendusmomendi seisuga olenemata vastamise ajast ja viisist.