Teenuste väliskaubanduses kasvab info ja side osatähtsus

2022. aastal eksporditi teenuseid 10,8 miljardi euro eest, mis on 31% enam kui aasta varem, ning imporditi 8,4 miljardi euro eest, mis on 19% enam kui 2021. aastal. Teenuste väliskaubanduse bilanss oli 2022. aastal ligi 2,5 miljardi euroga ülejäägis. See on ligi 1,3 miljardit eurot suurem kui aasta varem.

Eesti teenuste eksport tegevusalade järgi

2021. aastal olid teenuseid eksportivate ettevõtete peamine tegevusala veondus ja laondus. Kuigi nende ettevõtete eksport kasvas ligi 19%, siis sellest hoolimata tõusid 2022. aastal esikohale hoopis info ja side tegevusalaga Eesti majandusüksused, mille eksport kasvas 2021. aastaga võrreldes koguni 54%. Teisel kohal on veonduse ja laonduse ning kolmandal kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalaga majandusüksused.

Eesti teenuste import tegevusalade järgi

2021. aastal olid teenuseid importivate Eesti majandusüksuste peamiseks tegevusalaks kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, kuid 2022. aastaks vähenes nende import koguni 66%. Esikoha haarasid ettevõtted, mille tegevusalaks on info- ja sideteenuste valdkond. Selle tegevusalaga ettevõtete import möödunud aastal võrreldes 2021. aastaga suisa kahekordistus. Teiselt kohalt leiab veonduse ja laonduse ning kolmandalt kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusalaga ettevõtted.

Enamik teenustest eksporditakse Harjumaalt

Kui 2020. aastat iseloomustas teenuste ekspordi vähenemine pea kõigis maakondades, siis 2021. aastal teenuste eksport taastus ning ületas isegi koroonakriisi eelse 2019. aasta ekspordisumma. 2022. aastal hoogustus teenuste müük mitteresidentidele veelgi.

Enamik teenuste ekspordist toimub Harjumaal (80% teenuste koguekspordist), ainuüksi Tallinnast eksporditi 72% kõikidest teenustest. Järgneb Tartumaa 4 ja Pärnumaa 2 protsendiga. Nimetatud kolmes maakonnas ka kasvas 2022. aastal teenuste eksport enim – Harjumaal 1898 miljoni, Tartumaal 54 miljoni ning Pärnumaal 37 miljoni euro võrra.

Teenuste eksport vähenes neljas maakonnas: Ida- ja Lääne-Virumaal, Põlvamaal ning Järvamaal. Kõige vähem eksportisid teenuseid Põlva maakonnas registreeritud majandusüksused, kuid umbes samas väärtuses toimus eksport ka Hiiu ja Jõgeva maakonnast.

Teenuste import kasvas pea kõigis maakondades

Teenuseid imporditi Eestisse enim Harjumaal (72% teenuste koguimpordist, sh Tallinn 67%), järgnesid Tartumaa 2 ja Pärnumaa 1 protsendiga. Enim kasvas teenuste import Harjumaal (504 miljoni euro võrra), Pärnumaal (9 miljoni euro võrra) ning Valgamaal (8 miljoni euro võrra).

Sarnaselt teenuste ekspordile vähenes ka import neljas Eesti maakonnas: Ida-Virumaal, Hiiumaal, Põlvamaal ja Jõgevamaal. Kõige vähem impordisid teenuseid Hiiu maakonnas registreeritud majandusüksused.

Statistika aluseks on Statistikaameti ja Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saanud määrata (näiteks tegemist oli koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudus informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis liigitati andmed rubriiki „Maakond määramata“.

Enim eksporditi muid äriteenuseid, reisi- ja transporditeenuste eksport on taastumas

Möödunud aastal jätkas eksport kasvutrendi pea kõigi teenuse liikide lõikes, välja arvatud intellektuaalse omandi kasutustasud. Märgatavalt ehk ligi 50% kasvas muude äriteenuste (sh tehniliste, kaubandusega seotud ja muude äriteenuste) eksport. 2020. aastal märgatavalt vähenenud reisiteenuste eksport jõudis 2022. aastaks juba peaaegu taastuda. See küll ei ületa veel koroonakriisi eelseid aastaid, kuid võrreldes 2020. ja 2021. aastaga on reisiteenuste eksport veidi enam kui kahekordistunud. Kui vaadata transporditeenuseid, mille eksport samuti 2020. aastal oluliselt vähenes, siis nende müük mitteresidentidele taastus juba 2021. aastaks ning jätkas jõulist kasvu ka 2022. aastal, jõudes mullu rekordtasemele.

Teenuste import jätkab stabiilset kasvu

Teenuste import on aasta-aastalt jätkuvalt kasvanud, jõudes 2022. aastaks rekordiliselt kõrgele. Nii muude äriteenuste kui reisiteenuste import lausa kahekordistus 2021. aastaga võrreldes. Samuti imporditi varasemast oluliselt enam transporditeenuseid (24%). Kui enamiku teenuse liikide lõikes import möödunud aastal kasvas või ei muutunud palju, siis telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import vähenes oluliselt (42%), kuid see oli mõjutatud 2021. aasta tavapärasest kõrgemast võrdlusbaasist.

Statistika aluseks on Statistikaameti ja Eesti Panga väliskaubanduse teenuste andmed. 

Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte. Uuri detailsemaid andmeid väliskaubandusrakendusest ja andmebaasist.