Teenuste väliskaubandus sai möödunud aastal korralikult räsida
Viimastel aastatel enne erakordset 2020. aastat oli nii teenuste ekspordile kui ka impordile iseloomulik mõõdukas kasv. Eesti Panga andmetel eksporditi möödunud aastal Eesti majandusüksuste poolt teenuseid ligi 5,7 miljardi euro eest, mis on 21,2% vähem kui aasta varem. Teenuseid imporditi veidi üle 5,4 miljardi euro eest ehk 5,6% võrra enam kui 2019. aastal.
Teenuste väliskaubandusele on olnud omane, et eksport ületab importi, mistõttu on teenuste väliskaubandusbilanss positiivne. Eelmisel aastal oli teenuste väliskaubandusbilanss küll taas positiivne, kogusummas 210,5 miljonit eurot, kuid see oli ligi 10 korda väiksem kui aasta varem.
Teenuste eksport suurenes ainsana Hiiumaal
Aastatel 2017–2019 suurenes Eesti teenuste eksport pea kõigis maakondades. Aastale 2020 on aga iseloomulik teenuste ekspordi vähenemine kõigis maakondades peale Hiiumaa. Hiiu maakonnas suurenes teenuste eksport 2,5%, seda eelkõige hooldus- ja remondi-, ehitus- ning muude äriteenuste ekspordi suurenemise tõttu. Samas eksporditi sealt teenuseid kõigist maakondadest kõige vähem.
Enamik teenuste ekspordist toimus Harjumaal. Võrreldes 2019. aastaga vähenes Harjumaa ettevõtete eksport 10%, seejuures kahanes enim ehk 72,6% võrra reisiteenuste eksport. Varasemalt oli teenuste ekspordis esikohal transpordi teenuste müük, kuid kuna veoteenuste eksport vähenes veerandi võrra, jäi see teisele kohale. Olulise ekspordiartiklina tõusid esikohale muud äriteenused (sh teadus- ja arendustegevuse teenused; ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused; tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused), mille eksport suurenes 7,2%.
Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kus tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht vähenes 13,5%. Kolmandal kohal oli Pärnumaa, kus teenuste ekspordi maht kahanes 17,5%.
Enim vähenes teenuste ekspordi maht Järvamaal (30,5%), Valgamaal (22,1%) ja Ida-Virumaal (21,2%) registreeritud majandusüksustes.
Import suurenes enim Läänemaal
Eesti teenuste import suurenes 2020. aastal 5,6%, kuid enamikus maakondades kogumaht siiski vähenes. Kõige enam suurenes teenuste import Läänemaal (68,1%), enim vähenes aga Hiiumaal (50,0%), Järvamaal (45,7%) ja Ida-Virumaal (32,8%) registreeritud majandusüksustes.
Kogu teenuste impordi mahust 45% toimus Harjumaal (sh Tallinnas). Võrreldes 2019. aastaga vähenes Harjumaal registreeritud majandusüksuste teenuste import 15,5%. Kõige enam kahanes reisiteenuste (72,3%), ehitusteenuste (52,8%) ja veoteenuste (25,2%) import. Enim suurenes finantsteenuste import (33,7%).
Teenuste impordis oli teisel kohal Tartu maakond, kus teenuseid imporditi 18,6% vähem. Kolmandal kohal oli Pärnumaa, kus teenuste impordi maht kahanes 23,8%. Kõige vähem importisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad ettevõtted.
Maakond | Eksport (mln eurot) | Import (mln eurot) | Bilanss (mln eurot) | |||
---|---|---|---|---|---|---|
2019 | 2020 | 2019 | 2020 | 2019 | 2020 | |
Harju maakond | 4872,8 | 4384,0 | 2914,0 | 2463,0 | 1958,8 | 1921,0 |
Hiiu maakond | 8,1 | 8,3 | 1,6 | 0,8 | 6,5 | 7,5 |
Ida-Viru maakond | 111,7 | 88,0 | 39,9 | 26,8 | 71,8 | 61,2 |
Jõgeva maakond | 11,3 | 10,3 | 1,1 | 1,0 | 10,2 | 9,3 |
Järva maakond | 38,7 | 26,9 | 9,2 | 5,0 | 29,5 | 21,9 |
Lääne maakond | 16,1 | 15,6 | 4,7 | 7,9 | 11,4 | 7,7 |
Lääne-Viru maakond | 43,9 | 41,9 | 26,3 | 26,8 | 17,6 | 15,1 |
Põlva maakond | 11,1 | 10,6 | 4,0 | 4,0 | 7,1 | 6,6 |
Pärnu maakond | 134,6 | 111,0 | 50,9 | 38,8 | 83,7 | 72,2 |
Rapla maakond | 18,2 | 14,5 | 5,0 | 3,8 | 13,2 | 10,7 |
Saare maakond | 18,5 | 16,4 | 2,7 | 2,2 | 15,8 | 14,2 |
Tartu maakond | 345,1 | 298,5 | 231,3 | 188,2 | 113,8 | 110,3 |
Valga maakond | 29,8 | 23,2 | 14,9 | 12,8 | 14,9 | 10,4 |
Viljandi maakond | 30,8 | 25,6 | 7,2 | 7,9 | 23,6 | 17,7 |
Võru maakond | 19,4 | 16,7 | 5,1 | 3,9 | 14,3 | 12,8 |
Maakond määramata | 1470,2 | 567,8 | 1843,6 | 2656,1 | -373,4 | -2088,3 |
Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saanud määrata (näiteks tegemist oli koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudus informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis liigitati andmed rubriiki „Maakond määramata“. Vaata ka andmebaasi.
Enim vähenes reisiteenuste väliskaubandus
Möödunud aastal ekspordi kasvutrend peatus ja paljudes valdkondades isegi vähenes. Kõige enam kahanesid reisi-, veo-, hooldus- ja remonditeenuste eksport. Kui 2019. aastal eksporditi reisiteenuseid ligi 1,6 miljardi euro eest, siis kriisiaastal vaid 517,4 miljoni euro eest ja see vähenes lausa 66,8%. Veoteenuste eksport kahanes aastaga 24,5% ja selle alla kuuluvatest teenustest vähenes enim ehk 52% reisijateveo teenuste eksport. Hooldus- ja remonditeenuste eksport kahanes aga 18,2%.
Kriisiaastal siiski mõnede teenuste eksport ka kasvas. Suurimat ekspordi kasvu näitasid kindlustusteenused ja pensionifondid (16,4%) ning finantsteenused (13,9%).
Teenuste import nagu eksportki kasvas möödunud aastani, siis aga vähenes enamikus teenuseliikides. Kõige enam kahanes teenuste import reisi-, veo- ning hooldus- ja remonditeenuste osas. Kui reisiteenuseid imporditi 2019. aastal ligi 1,4 miljardi euro eest, siis 2020. aastal 523,3 miljoni euro eest, st import vähenes 62,2%. Veoteenuste import kokku kahanes 19,5%, selle alaliikides vähenes reisijate veoteenuse import koguni 70,4%. Hooldus- ja remonditeenuste import kahanes aga 23,9%.
Enim kasvas telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import, mille põhjustas erakorraline ning suuremahuline arvutitarkvara ost. Samuti suurenes finantsteenuste ning isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenuste import.
Teenuste väliskaubanduse mahtude vähenemine esimesel koroonaviirusest mõjutatud aastal on loomulik. Kui riigipiirid on kinni ja inimesed isolatsioonis, siis ei saagi kasutada ei reisi- ega ka veoteenuseid. Jääb vaid üle loota, et 2021. aastal avanevad piirid taas ja teenuste väliskaubandus saab uue hoo sisse.
Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud väliskaubanduse teenuste andmed, mille statistikaamet sidus rahvusvahelise teenuste klassifikaatoriga.
Vaata ka väliskaubanduse valdkonnalehte.