Taasiseseisvumise ajal on Eesti sadamate kaudu veetud üle miljardi tonni kaupa
Augustis saab Eesti taasiseseisvumisest 30 aastat. Sama kaua on toiminud turumajandus ja vaba kaupade liikumine Eesti sadamate kaudu. Aastatel 1992–2020 veeti meie sadamate kaudu kokku üle miljardi tonni kaupa, sellest lastiti 78% ja lossiti 22%.
Taasiseseisvumise algusaastatel oli Eesti sadamate käekäik hea ja kaubamahud aina suurenesid. Aastal 1992 veeti siinsete sadamate kaudu ligi 8 miljonit tonni, 1996. aastal aga juba ligi 16 miljonit tonni kaupa. Veelgi kiirem kasv algas sadamates 1997. aastal, kui neid läbis 23 miljonit tonni kaupa ning kestis kuni 2002. aastani, mil kaubavahetus jõudis 47 miljoni tonnini. Eelkõige mõjutas seda naftatoodete veo kasv. Aastal 1996 moodustasid naftatooted 44% sadamate kaudu veetud kaubast, aastal 2000 juba poole.
Aastatuhande alguses vedu sadamate kaudu pidurdus ja jäi väheste muutustega samale tasemele. Maksimaalne kaubamaht saavutati aastal 2006, mil see oli ligi 50 miljonit tonni.
Majanduskriis mõjutas ka Eesti sadamate tööd
Üleilmse majanduskriisi mõjul vähenesid 2007. ja 2008. aastal oluliselt ka merekaubaveod, veetud kaupade kogus oli siis vastavalt 45 ja 36 miljonit tonni. Aastatel 2010 ja 2011 taastus kaupade kogus ligikaudu kriisieelsele tasemele, alguses 46 miljonile, siis 48 miljonile tonnile. Alates 2012. aastast vähenesid aga kaubavahetuse mahud taas, minimaalseim kogus veeti Eesti sadamate kaudu 2016. aastal, kui see oli 34 miljonit tonni. Sellest ajast peale on kaupade kogus vähehaaval suurenenud ja eelmisel aastal veeti sadamate kaudu 37 miljonit tonni kaupa ehk ligikaudu sama palju kui 2019. aastal.
Eesti taasiseseisvumise järgselt oli kaupade maha laadimise ehk lossimise osatähtsus sadamates keskmisest suurem, 1990. aastate lõpus ja 2000. aastatel edestas seda aga peale laadimise ehk lastimise kasvanud maht. Viimase kümne aasta jooksul on kaupade lossimine taas pigem kasvavas trendis.
Naftatoodete osatähtsus kaubaveol on jätkuvalt suur
Peamised sadamate kaudu veetavad kaubagrupid on naftatooted, keemiatooted, puit, kaevandus- ja karjääritooted ning koos transporditavad eri liiki kaubad. Naftatoodete vedu on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, kuid nende osatähtsus on endiselt ligi kolmandik sadamate kaudu veetavast kaubast. Kasvanud on keemiatoodete ning koos transporditavate eri liiki kaupade vedu, mis kumbki annavad juba ligi viiendiku veetavast kaubast.
Taasiseseisvumisaastate sadamate kaubaveo andmete põhjal veetakse kõige rohkem kaupa aprillis ja kõige vähem veebruaris, seda trendi mõjutavad tõenäoliselt ilmastikuolud.
Saabuva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva puhul avaldame blogilugude sarja, milles vaatleme meie riigi käekäiku eri valdkondades viimase kolmekümne aasta jooksul. Blogipostitused ilmuvad igal nädalal, kuni taasiseseisvumispäevani.