Svetlana Raudonen: rahvaloenduse ettevalmistused püsivad graafikus
Registritest saame kätte Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo. Tarbijad ja teadlased soovivad aga elanike kohta rohkem infot, mille teada saamiseks on plaanis läbi viia ka küsitluse näol täiendav isiku-uuring. Selles osas on jätkuvalt kaalukausil kaks varianti: registripõhise loenduse ja valikvaatluste kombinatsioon (valikuuring) või registripõhise loenduse ja tavapärase loenduse kombinatsioon (kõikne uuring). Küsitluse eesmärk on koguda inimeste kohta infot, mida registrites ei leidu ning kontrollida registriandmete baasil moodustatud indeksite kvaliteeti. Inimestelt on plaanis küsida:
- võõrkeelte oskust;
- murrete oskust;
- religiooni;
- tervise andmeid.
Lisaks küsitakse internetis täidetavas ankeedis rahvaloenduse õnnestumiseks ja registrite info korrastamiseks inimese praeguse elukoha ning partneri (elukaaslane, abikaasa) infot, kes elab samal aadressil. Kui isikul on kuni 17-aastaseid (k.a) lapsi, siis palutakse täita ka nende ankeedid.
Loenduse registripõhist osa testis statistikaamet viimati 2019. aasta lõpus ning jätkab praegu metoodika analüüsi ja täiendamisega. Praegu käib ka lisatunnuste kogumiseks vajaliku küsimustiku testimine, mille tulemusel otsustatakse, kuidas saaks andmete kogumist veel paremaks muuta. Lisaks võimaldab testimine avastada kasutatava tarkvara lahendustes võimalikke puudusi ja planeerida IT-süsteemide arendustöid.
Hetkel on võtmetähtsusega arendustööde teostamisega graafikus püsimine. Lisaks tegeletakse koostöös teiste riigiasutuste ja ministeeriumidega andmehõive automatiseerimise ja registripõhise loenduse osa metoodika täiustamisega. Alustatud on ka küsitlejate ja andmetöötlejate värbamisplaani koostamisega: valikuuringu korral jääb esmaste arvutuste kohaselt värvatavate loendajate arv 500, kõikse uuringu korral ligi 2500 juurde. Samuti on välja kuulutatud riigihange teavituskampaania korraldamiseks vajaliku agentuuri leidmiseks, et saavutada projektile seatud kõrged eesmärgid.