Statistikanõukogu tegi aastast kokkuvõtte ja võttis teadmiseks rahvaloenduse meetodi
Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud statistikanõukogu arutas tänasel istungil 2020. aasta tulemusi ja kinnitas alanud aasta tegevusplaani. Nõukogu tunnustas statistikaametit eelmisel aastal pandeemiast lähtuva kiirstatistika tegemise eest. Nõukogu koosolekul oli kesksel kohal statistikatööde tugev alarahastatus. Nõukogu tõdes, et tugev alarahastatus võib pidurdada riigile olulise info aja- ja asjakohast kättesaamist.
Statistikanõukogu sai ülevaate ka statistikaameti poolt nõukogu varasema soovituse alusel kinnitatud rahva ja eluruumide loenduse meetodist ning loenduse korralduslikust poolest. Käesoleva aasta lõpus toimuva loenduse meetodiks on kinnitatud registripõhine loendus koos valikuuringuga küsimuste osas, mille kohta registrites andmed puuduvad.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on loenduse peamine eesmärk tagada Eesti kohta kvaliteetsed tulemused. „Kvaliteedile me varasemate loendustega võrreldes allahindlust ei tee. Vastupidi, digiriigile kohase registripõhise rahvaloenduse korraldamiseks on riik investeerinud andmete kvaliteeti miljoneid eurosid. Loenduseks vajalik metoodika on loodud statistikute ja teadlaste koostöös ning seda on rahvusvaheliselt tunnustatud ja eeskujuks toodud,“ kinnitas Mägi.
Inimestel tuleb seega rahvaloendusel vastata riigisisesest vajadusest lähtuvalt vaid loetud küsimustele, mis puudutavad keelte ja murrete oskust, usulist kuuluvust ning terviseprobleemi olemasolu ja selle mõju tavategevusele. Lisaks küsitakse praeguse elukoha ja partneri (abikaasa, elukaaslane) kohta. Lühikesele veebiküsitlusele saavad vastata kõik Eesti elanikud. Loenduse teises etapis hakkavad küsitlejad vastuseid koguma juhuvalimisse kuuluvatelt aadressidelt, kust veebi teel vastuseid ei tulnud.
Loendustulemuste kvaliteedi tagamisel lähtub statistikaamet Euroopa Liidu poolt seatud nõuetest. Rahvaloendusel kasutatavat metoodikat on testitud mitmel prooviloendusel, mis on andnud kindluse, et arendused on täitnud eesmärgi, digiriik toimib ja kogu vajalik info on täpsete järelduste tegemiseks olemas.
Ainult registripõhiselt on seni rahvaloenduse korraldanud Rootsi, Taani, Soome, Norra, Island, Austria, Holland ja Sloveenia. 2021. aasta loenduse korraldavad vaid registripõhiselt juba ka Läti ja Leedu. Euroopas on seatud eesmärgiks, et alates 2024. aastast korraldaks kõik Euroopa Liidu riigid rahvaloendust igal aastal, mis tähendab üleminekut täielikult registripõhisele loendusele.
Eesti rahva ja eluruumide loenduse loendusmoment on 2021. aasta 31. detsembri varahommik kell 00.00. Kõik rahvaloenduse andmed tuleb esitada loendusmomendi seisuga olenemata vastamise ajast ja viisist.
Täpsem teave:
Kadri Kütt
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 625 9181