Statistikaameti küsimuste maratonil esitati 1400 küsimust
Oma küsimusi sai esitada nii statistikaameti kodulehe kui ka Instagrami kaudu. Küsimused jagati teemade kaupa ära.
„Kõige populaarsemad olid rahvastik, tööelu ja palk ning haridus, palju esitati ka nii-öelda varia-küsimusi. Hea oli näha, et küsijad soovisid näha ka andmete taha, sest taustinfo on oluline nii andmetega töötamisel kui ka näiteks juba välja arvutatud mõõdikute interpreteerimisel. Andmeanalüüsi ja metoodikat puudutavaid küsimusi laekus umbes 60. Küsiti ka teemade kohta, mille osas statistikaamet ise infot ei kogu, kuid asjakohastele küsimustele püüdsime siiski lisada viite, kust huviline saaks ise edasi uurida,“ rääkis statistikaameti projektijuht Triinu Arak.
Küsimustele vastasid statistikaameti töötajad ning lisaks partnerid Tartu Ülikoolist: Liina-Mai Tooding, Mare Vähi ja Andero Uusberg. Paljud küsimused-vastused on tänaseks üleval statistikaameti kodulehel, kuid kuna küsimuste hulk oli suur, nende lisamine veel jätkub. „Soovitame valmiva ja täieneva materjaliga kindlasti tutvuda, et näha, millised küsimused inimestel mõttes mõlguvad ja et ka ennast harida. Sealt leiab palju põnevat materjali,“ soovitas projektijuht.
Uurisime ka küsimuste maratoni kahelt aktiivselt vastajalt, mis neile silma jäi, kuidas nad projekti kokku võtavad ning millised mõtted tekkisid edaspidiseks.
Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur: „Vastajate hulgas oli palju noori ja küsimustest võis näha, et neid huvitasid eelkõige nende enda elu puudutavad teemad: haridus, töötamine ja palgad, (vaimne) tervis ja tervisekäitumine, aga ka keskkonnateemad. Huvitavad, aga samas ka raskesti vastatavad olid tulevikku puudutavad küsimused, näiteks, milliseid ameteid tulevikus vaja on. Põnevad olid ka sellised küsimused, millele sai vastata mitme nurga alt, näiteks, kui palju kaljukitsi on Eestis.
Tuleviku mõttes on õpetlik see, et kuigi meil on väga palju andmeid, on ka väga palju selliseid teemasid, mida statistikaamet ise ei uuri. Seega ilmselt edaspidi oleks mõistlik küsimuste maratoni juurde haarata ka mõned teised asutused nagu näiteks Tervise Arengu Instituut ning Haridus- ja Teadusministeerium.“
Andero Uusberg, Tartu Ülikooli psühholoogiateadlane: „Minuni jõudsid kõige sagedamini erinevad vaimset tervist puudutavad küsimused. Kõik küsimused olid tegelikult huvitavad, kuid eraldi tooksin ehk välja statistika väärkasutamist puudutavad, näiteks "Mis on põhilised põhjused, miks meedias statistikat väärkasutatakse?" või "Öeldakse, et suurem valim ei tule alati uuringule kasuks. Mida see tähendab?". Tuleb tunnistada, et mõnele küsimusele vastamine pani pikemalt mõtlema. Ennekõike oli töömahukas konkreetselt vastata spetsiifilistele küsimustele erinevate vaimse tervise probleemide levimuse kohta. Mõnel juhul ei olnud ka konkreetseid andmestikke või uuringuid käepärast võtta. Isegi kui uuringud olid käepärast, lisas keerukust see, et vaimse tervise probleemi saab määratleda ja mõõta erinevalt ning seda on pisut keerukas lühidalt edasi anda. Näiteks on depressiooni või ärevushäire diagnooside levimus kordades madalam kui küsitlusuuringute alusel nende häirete riskis elavate inimeste osakaal. See erinevus peegeldab paljusid asju: risk ja häire ongi erinevad asjad; kõik abivajajad ei jõua arsti ja seega diagnoosini; küsitlusuuringutel on oma kalded jne. Kokkuvõttes oli aga tegemist ühe põneva väljakutsega ja huvitav oli näha, mis inimesi päriselt huvitab. Vaimne tervis on täna kahtlemata üks neist.“
Küsimuste maratoni küsimuste esitajate hulgas olid esindatud kõik maakonnad ning osa küsimusi esitati ka väljastpoolt Eestit. Kõige enam küsimusi laekus Harjumaalt (360), Pärnumaalt (330) ja Tartumaalt (310). Kõige rohkem küsimusi esitasid 15–19-aastased (enam kui 500) ja 27–40-aastased (ligi 300). Vaata lähemalt siit.
Küsimuste maratoni Küsimus24 korraldas statistikaamet andmekirjaoskuse nädala raames esmakordselt. Nädala jooksul avaldas statistikaamet ka viis andmeampsu, millega kutsuti inimesi üles andmetele ja nende esitusele tähelepanu pöörama. Andmekirjaoskuse nädal panustab noorte andmekirjaoskuse edendamisse ja toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.