Statistikaameti andmekool #1: Mis on riiklik statistika ja mis kasu mina sellest saan?

Mida statistikaamet teeb?

Kõige üldisemalt öeldes: tegeleb andmetega. See tähendab andmete kogumist ja nende korrastamise süsteemi juhtimist Eestis, statistika tegemist ning andmekirjaoskuse edendamist, et Eesti elanikud oskaksid teha teadlikumaid otsuseid. Näiteks alustavale ettevõtjale on abiks info selle kohta, kus paikneb Eestis talle vajalik tööjõud. Statistikaamet on üks kahest riikliku statistika tegijast Eestis (teine on Eesti Pank).

Mis on riiklik statistika? Ja kes seda otsustab?

Riikliku statistika kogumise aluseks on alati avalik huvi. Tegu on avaliku infoga, mis kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi: rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks, sisemajanduse koguprodukt (SKP) ning tööhõivet iseloomustavad näitajad. See, milliseid andmeid statistikaamet täpsemalt koguma peab, on kindlaks määratud Eesti või Euroopa Liidu statistikaprogrammiga. Statistikaameti kohustus riikliku statistika tegijana on kirja pandud statistika seaduses, samuti lähtume Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ)nr 223/2009 välja toodud põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest

Lisaks teeb statistikaamet riigi või teadusasutuste tellimusel programmiväliseid töid, mis puudutavad samamoodi Eesti elu olulisi valdkondi. Nii oleme näiteks energiatarbimise alusel välja arvutanud tühjenevate kortermajade asukohad, et riik ja kohalik omavalitsus saaksid sealsetele elanikele paremaid elamistingimusi pakkuda.  

Milliseid põhimõtteid riikliku statistika tegemisel järgitakse?

Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning selle tegemisel järgitakse kokku lepitud kvaliteedinõudeid. See tähendab, et statistikaamet ei ole statistika tegemisel mõjutatud poliitilisest huvist ning ametit ei saa kallutada andmete kogumisel või meetodi valikul. Andmete turvalisuse ja inimeste konfidentsiaalsuse tagamiseks on kõik meie andmed pseudonümiseeritud, et neid ei saaks seostada konkreetsete isikutega. Statistikaamet läbib igal aastal ka mitmeid kontrolle ja auditeid (sealhulgas Euroopa Liidu poolt), mille käigus tehakse kindlaks, et me käime andmetega korrektselt ümber.

Kuidas andmed statistikaametisse jõuavad ja mis neist edasi saab? Milliseid andmeid statistikaamet kogub?

Statistikaamet kogub andmeid ja avaldab infot 12 valdkonna kohta: majandus, keskkond, heaolu, rahandus, tööelu, rahvastik, energia ja transport, põllumajandus, kalandus ja jahindus, haridus, infotehnoloogia, kultuur ja säästev areng.

Statistika tegemisel kasutatakse võimalikult palju juba olemasolevat infot, sealhulgas riiklikest andmekogudest. Nende seas on näiteks rahvastikuregister, äriregister ja Eesti hariduse infosüsteem (EHIS). Eesti registriandmed on väga mahukad ja võimalusterohked: viimasel rahvaloendusel arvutati inimeste alaline elukoht paiknemisindeksiga, kombineerides üle 20 erineva registri. Hoiakulisi ja hinnangulisi andmeid (näiteks kas inimene tunneb millestki puudust) registritest aga kätte ei saa ning neid kogutakse küsimustikega. Nii hinnatakse erinevate küsimustikega ettevõtete majandusnäitajaid ja nende kaudu Eesti majanduse käekäiku ning isiku-uuringutega kogutakse infot Eesti elanike tööelu või ajakasutuse kohta.

Kõigis Euroopa Liidu riikides tehakse mingis osas samasugust statistikat, et saada erinevate riikide olukorrast ühtne pilt. Seega jagab statistikaamet (ning ka mitmed teised Eesti organisatsioonid, kes andmeid koguvad) infot ka Euroopa institutsioonidega, näiteks OECD-ga või Euroopa Statistikaametiga (Eurostat). Nii saame teada, kuidas Eestil majandus- või sotsiaalvaldkonnas teistega võrreldes läheb.

Mida riikliku statistikaga tehakse?

Riigile ja inimestele olulisi otsuseid! Näiteks viib statistikaamet igal aastal läbi Eesti sotsiaaluuringut Eesti elanikkonna heaolu hindamiseks. 2022. aastal olid selle uuringu andmed oluliseks sisendiks, et arvutada energia hinnatõusust tingitud hüvitisi. Ettevõtetelt kogutud andmete põhjal otsustatakse muu hulgas maksude ja palkade üle. Riikliku statistika põhjal koostatakse riigi ja kohalike omavalitsuste eelarveid, ministeeriumid saavad infot, millistele valdkondadele tuleks rohkem tähelepanu pöörata või kellele milliseid toetusi maksta.

Samuti saab riikliku statistika põhjal hinnata, kas juba rakendatud toetustest on olnud kasu. Nii on näha, et pärast peretoetuste tõstmist 2017. aastal paranes kiiresti kolme- ja enamalapseliste perede toimetulek. Lisaks tehakse riikliku statistika põhjal tulevikuprognoose, planeeritakse teadus- ja rakendusuuringuid ning täpsemate andmete põhjal saab riigi juhtimisel langetada teadlikumaid otsuseid.  

Kas tavainimene saab ka riiklikku statistikat kasutada või on see mõeldud ainult riigiametitele? Kuidas ma saan teada, milliseid andmeid millal avaldatakse?

Riiklik statistika on kõigile kättesaadav – statistikaameti veebis leiad selle rubriigist „Avasta statistikat“.

Statistikaameti veebis asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal andmed andmebaasis uuenevad. Näiteks 2024. aastal toimub see 698 korral, kokku 203 päeval (2024. aastal on tööpäevi 253). Kõige enam andmeid avaldatakse 15. veebruaril (85 andmetabelit ja kaks põhinäitaja uuendust ning üks pressiteade).

Uue aasta avaldamiskalender tehakse avalikuks eelmise aasta oktoobris – seejärel võid kas või kohe vaadata, millal ilmub värske info vabade ametikohtade, Eesti piimatoodangu või ehitusturu kohta. Kõigile on tagatud võrdne juurdepääs riiklikule statistikale – see tähendab, et mitte keegi (sh Eurostat, valitsusasutused või meedia) ei saa värskeid andmeid enne teisi.

Lisaks saab statistikaameti uudistel ja blogipostitustel silma peal hoida meie veebilehe uudiste rubriigis ning liitudes kord kuus ilmuva uudiskirjaga. Sotsiaalmeedias leiab põnevad  andmeampsud Facebookis, Instagramis, Twitteris ja LinkedIn'is. Nii oled värskete andmetega kõige paremini kursis!