Saagikoristus on viibinud, kuid saagil pole viga

Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul koristati 97% tali- ja 77% suviteraviljast. „Enamiku kultuuride osas jõuti koristada oluliselt vähem kui eelmise aasta samaks ajaks, aga saagikusel pole viga,“ lisas Kirs.

Selle aasta esialgsetel andmetel kasvatatakse teravilja kokku 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga peaaegu 2% rohkem. Taliteravilja kasvatatakse 167 000 ja suvitalivilja 203 000 hektaril. Septembri keskpaigaks koristatud pindadelt saadi keskmiselt 4558 kilogrammi teravilja.

Talv oli tänavu ilmastiku poolest erakordne ja püsiva lumekatteta, mis mõjutas taliteravilja kasvatamist. Hoolimata sellest saadi koristatud taliteravilja pinnalt keskmisel 5252 kilogrammi teravilja. Kõige enam kasvatatakse taliteraviljadest talinisu. Suviteraviljade keskmiseks saagikuseks kujunes 3842 kilogrammi ja kõige rohkem kasvatatakse suviotra.

Kaunviljadest jõuti septembri keskpaigaks koristada 59%, 5300 hektarist kartuli kasvupinnast aga 41%. Kartuli hektarisaak oli 24 069 kilogrammi, mis annab lootust, et lõplik saak kujuneb eelmise aastaga ligilähedane. Rapsi ja rüpsi 71 000 hektarist jõuti koristatud 82%, keskmiseks hektari saagiks oli 3115 kilogrammi.

„Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest,“ selgitas Kirs.

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt saab koristatud 98% teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneb 1,55 miljonit tonni, mis jääb 4% alla eelmise aasta rekordsaagile. Rapsi ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 202 000 tonni, mis on 6% rohkem kui mullu. Kartuli kogusaagiks võib kujuneda 118 000 tonni.

^*ilma muu kaunviljata

Detailsemad andmed saagiprognoosi kohta leiab statistikameti andmebaasist.

Vaata ka põllumajanduse valdkonnalehte.

Foto: Shutterstock