Reisiliiklus sadamate kaudu eelmisel aastal elavnes, kaubavedu vähenes
Eesti sadamaid väisas mullu rahvusvahelistel vedudel 7,1 miljonit merereisijat. Välismaalt saabus 3,7 miljonit sõitjat ning välismaale lähetati 3,5 miljonit sõitjat. Soome ja Eesti vahel teenindati üle 6,4 miljoni sõitja, poole rohkem kui eelneval aastal. Eesti ja Rootsi vahel oli aga sõitjaid võrreldes 2021. aastaga 1,6 korda rohkem ehk üle 661 000. Võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga on rahvusvahelise reisiliikluse tulemused siiski ligi kolmandiku võrra väiksemad. Ristluslaevadega väisas Eesti sadamaid 171 000 merereisijat, mis on 2,7 korda enam kui 2021. aastal, kuid siiski neli korda vähem kui 2019. aastal. Peamistel Eesti-sisestel regulaarsetel merelaevaliinidel* oli mullu sõitjaid ligi 2,5 miljonit, mis on 4% rohkem kui 2021. aastal. Neil liinidel tehti 600 laevareisi rohkem kui 2021. aastal ehk üle 17 800 reisi.
Sõidukite vedu sadamate kaudu vähenes kahel eelneval aastal, kuid tõusis 2022. aastal pea samale tasemele 2019. aastaga. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati sadamates ligi 2 miljonit sõidukit, mis on 30% enam kui 2021. aastal. Neist 67% olid sõiduautod ning 31% veoautod ja haagised. Sõiduautosid veeti 45% rohkem võrreldes varasema aastaga. Eesti-sisestel merelaevaliinidel teenindati üle 1,1 miljoni sõiduki ehk ligikaudu sama palju kui eelneval aastal. 68% laevadega Eesti-sisestel liinidel veetud sõidukitest olid sõiduautod ning 28% veoautod ja haagised.
Eesti sadamates käideldi 33,3 miljonit tonni kaupa, mida on vähem kui varasematel aastatel. Kaupade merevedu on mõjutanud eelmisel aastal Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 19,9 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 13,3 miljonit tonni. Transiitkauba veo maht sadamate kaudu langes 14,2 miljoni tonnini. Transiitkaupa lastiti 8,9 miljonit tonni ja lossiti 5,2 miljonit tonni, aasta varem vastavalt 15,6 miljonit tonni ja 5,4 miljonit tonni.
Põhiline meretranspordi käigus veetav kaubagrupp** olid jätkuvalt koks ja rafineeritud naftatooted, mida veeti enamasti transiitkaubana ja mis moodustas jätkuvalt kolmandiku kõigist Eesti sadamates käideldud kaupadest. Märgatavalt langes aastaga kemikaalide, keemia-, kummi- ja plasttoodete vedu sadamate kaudu, neid tooteid veeti varasemalt samuti peamiselt transiitkaubana. 2022. aastal veeti koksi ja rafineeritud naftatooteid 10,6 miljonit tonni ning kemikaale, keemiatooteid ja keemilisi kiude ning kummi- ja plasttooteid 1,7 miljonit tonni. Aasta varem veeti neid vastavalt 13,5 ja 7,2 miljonit tonni. Merekonteinerite vedu aga kasvas aastaga 23%, neid veeti üle 279 600 TEU***. Konteinereid veeti Eestist välja 136 955 TEU-d ja vastu võeti 142 669 TEU-d.
Elektroonilise mereinfosüsteemi andmete kohaselt saabus mullu Eesti sadamatesse välisriikide sadamatest 9723 laeva, 6% vähem kui eelneval aastal. 85% sadamaid külastanud laevadest olid segalastilaevad (sh reisi-veeremilaevad). Sadamatesse saabus ka 718 vedellasti-, 108 puistlasti-, 156 konteineri-, 82 eri- ja 244 ristlus- ehk kruiisilaeva. Võrreldes 2021. aastaga saabus Eesti sadamatesse vähem nii segalasti-, puistlasti- kui ka vedellastilaevu. Rohkem saabus aga konteinerilaevu ja ristlusreisilaevu.
* Peamised riigisisesed liinid: Virtsu-Kuivastu-Virtsu; Rohuküla-Sviby-Rohuküla; Rohuküla-Heltermaa-Rohuküla; Triigi-Sõru-Triigi; Munalaid-Kihnu-Munalaid; Pärnu-Kihnu-Pärnu.
** Kaubad on klassifitseeritud transpordistatistika standardse kaupade klassifikaatori (TSK) 2007. aasta versiooni järgi, mida kasutatakse üle Euroopa (NST 2007).
*** TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) on erimahuliste konteinerite loendamise ja konteinerilaevade või konteineriterminalide mahutavuse väljendamise standardühik. Üks 20-jalane ISO-konteiner võrdub ühe TEU-ga.
Statistika alus on kvartaliküsimustikega „Merevedu,“ „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu“ ja „Kaubavedu sadamate kaudu“ kogutud info ning elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.