Reisijate arv sadamates vähenes, kaubavedu jäi aga samale tasemele
Statistikaameti analüütiku Birgitta Ojamaa sõnul vähenes koroonaviirusega seotud liikumispiirangute tõttu reisijate arv märkimisväärselt just rahvusvahelistel vedudel, aga tuntavalt ka riigisiseselt. „Kruiisihooajal saabus Eestisse vaid kolmandas kvartalis veidi üle 1000 reisija, kruiisiliiklus sadamates peatus pea täielikult. Eesti sadamaid väisas rahvusvahelistel vedudel kokku ligi 4,5 miljonit inimest, peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel oli sõitjaid ligi 2,2 miljonit,“ lisas Ojamaa.
Riigisisestel liinidel tehti 15 800 reisi, mis on 880 laevareisi vähem kui 2019. aastal. Sõidukeid teenindati üle miljoni ehk 8% vähem kui aasta varem, neist 69% olid sõiduautod ning üle neljandiku moodustasid veoautod ja haagised.
Välismaalt saabus üle 2,2 miljoni sõitja ja sinna reisis sama palju inimesi. Soomet ja Eestit ühendavatel liinidel teenindati üle 4 miljoni reisija ehk poole vähem kui eelneval aastal. Eesti ja Rootsi vahel oli aga sõitjaid võrreldes 2019. aastaga 76% vähem, kokku veidi üle 270 000. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati sadamates üle 1,6 miljoni sõiduki, neist 64% olid sõiduautod ning 34% veoautod ja haagised.
Eesti sadamates käideldi 37,7 miljonit tonni kaupa, mis on ligikaudu sama palju kui 2019. aastal. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 10,2 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 6,7 miljonit tonni. Transiitkauba veo maht sadamate kaudu jäi eelneva aasta tasemele ja ulatus 20,7 miljoni tonnini. Merekonteinerite vedu vähenes aastaga 11%.
Elektroonilise mereinfosüsteemi andmete kohaselt saabus välisriikide sadamatest Eesti sadamatesse 10 267 laeva. Kõige rohkem ehk 8662 oli segalastilaevu, sadamatesse saabus ka 987 vedellasti-, 202 puistlasti-, 179 konteineri-, 92 eri- ja 4 kruiisilaeva.
Põhiline meretranspordiga veetav kaubagrupp oli jätkuvalt koks ja rafineeritud naftatooted, mida veeti enamasti transiitkaubana ja mis moodustas kolmandiku kõigist Eesti sadamates käideldud kaupadest. Teine suur kaubagrupp oli kemikaalid, keemia-, kummi- ja plasttooted, mis moodustas veetud kaupadest viiendiku ning liikus samuti põhiliselt transiitkaubana. Koksi ja naftatoodete vedu suurenes võrreldes eelmise aastaga 5%, kemikaalide ja kummitoodete vedu aga 1,5%.
Statistika aluseks on kvartaliküsimustikega „Merevedu,“ „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu“ ja „Kaubavedu sadamate kaudu“ kogutud info ning elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed. Statistikaamet kogub ja analüüsib transpordi statistikatööde tegemiseks andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Vaata ka transpordi valdkonnalehte.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.