Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila: inimestel on õigustatud ootus, et kasutaksime registriandmeid

Enne statistikaametisse tööle asumist juhtisid häirekeskuses kriisiinfotelefoni projekti. Mis ajendas sind uut väljakutset vastu võtma ja kas ootused on seni end õigustanud?

Varasem kokkupuude demograafiaga on mul vaid ülikoolipäevilt loengust, kuid projektijuhtimise mõttes tundus rahvaloendus äärmiselt huvitav väljakutse. Sellist võimalust ju palju ette ei tule. Minu jaoks oli uue väljakutse vastuvõtmisel oluline, et tööl oleks ühiskondlik vajadus ja selge praktiline väljund. Rahvaloenduse puhul on need mõlemad selgelt olemas. Eeldasin, et ülesanne saab olema huvitav ja põnev ning mitte alati lihtne. Senine kogemus on neid ootusi ka kinnitanud.

Mis on uues rollis olnud siiani suurim üllatus?

Tegemist on vaimselt väga väljakutsuva tööga, mis on kindlasti oluliselt põnevam, kui ehk väljast vaatajale võiks esialgu tunduda. Piltlikult öeldes on see nagu etendus, mida on ette valmistatud pea kümme aastat, kuid millest vaatajate ette jõuab kõigest mõni tund. Seekordne loendus on veel eriti eriline, sest teeme selle peamiselt registritest saadud andmetega. See tähendab, et Eesti elanikud ei pea ise liialt oma väärtuslikku aega panustama. Seetõttu ei pruugi ka aru saada, kuivõrd palju taustal tegelikult pingutatakse, et kõik õnnestuks ning loendus tehtud saaks.

Lisaks oli protsessi sisenedes üheks üllatuseks see, et kuigi oleme loendusele juba nii lähedal ja suur osa ettevalmistustest jääb selja taha, olid mitmed olulised asjad veel otsustamisel. Näiteks oli lahtine, mis kuupäevadel loendus täpselt toimub. Ehkki tunnused, mille kohta loendusel inimeste ja eluruumide kohta vastuseid otsima hakatakse on paigas, tegeletakse jätkuvalt küsimuste täpse sõnastusega. Mulle isiklikult on kõik need erinevad teemad väga huvitavad ja arendavad.

Alustasid tööd vahetult enne rahvaloenduse testküsitluse algust. Kuidas loenduse peaproov õnnestus ja mis olid peamised õppetunnid?

Minu hinnangul õnnestus testküsitlus igati, sest saime olulist tagasisidet, mis oligi eesmärk. Uurisime küsimuste arusaadavust, ankeedi kasutajasõbralikkust ja sedagi, kuidas koroonaviiruse tingimustes saada vastused kätte ka nendelt, kes mingil põhjusel veebi teel ei vastanud. Juhtus ka selline lugu, et ühel hetkel lakkas töötamast meie veebiküsitluse platvorm. Ka see oli meile oluline õppetund, et mõelda läbi kõik tehnoloogiasse puutuv, et sellist probleemi loendusel ei tekiks. Ilmnes näiteks ka inimeste teatav skeptilisus ja kartus küsitlejaga telefoni teel suhtlemise osas, kuna kaheldi, ega küsitleja pettur ole. Kindlasti on see kõik meile vajalik tagasiside, millega tegeleda, et loendus läheks sujuvalt ja hea uudis on see, et meil on valmistumiseks veel aega. 

Ajast rääkides, siis loenduse alguseni on jäänud juba vähem kui 300 päeva. Mis seisu ettevalmistustega praeguseks jõutud on? Kas jõuate valmis? 

Saame kindlasti valmis, selles ei ole kahtlust. Ideaalis oleks eesmärk jõuda kõigega valmis nii, et aega jääks ülegi, et oleks võimalik selge pilguga kõik veel enne loendust üle vaadata ja nii ootamatusi vältida. Praegu teeme viimaseid täiendusi ja parandusi küsimustikku, mais testime kõiki tehnoloogilisi rakendusi. Kui saame kinnituse, et tehnoloogia toimib, siis võime juba veidi kergemalt hingata. Veebiküsitluse töökindlus on oluline, eriti arvestades võimalikku koroonapandeemia jätku. Jätkuvalt tegeletakse ka metoodika arendustöödega ning erinevate registritega, et andmed laekuks õigeaegselt ja andmekoosseis vastaks vajadusele. Neid tegevusi on tegelikult veel palju, aga praegu pingutades tagame selle, et loendusel kõik toimiks.

Seekordse rahvaloenduse saab lihtsalt öeldes jagada kaheks: üks osa loendusest toimub registrite põhjal ja teine osa on traditsiooniline ehk oma panuse saavad anda kõik inimesed. Alustame loenduse registripõhisest osast, mis on Eesti jaoks sellises mahus esmakordne. Mida see õigupoolest tähendab, et loendus toimub registriandmete põhjal?

Teatud tunnused ehk andmed nagu inimeste haridus, rahvus või seaduslik perekonnaseis on erinevates riigile kuuluvates andmebaasides juba olemas. Registripõhine loendus tähendabki seda, et andmeid, mis on kuskil juba kirjas, me loenduse käigus inimestelt enam küsima ei pea. Näiteks ei hakka me küsima, kas ja kus inimene töötab, sest selle info saame töötamise registrist, töötuna ning tööotsijana arvel olevate isikute ja tööturuteenuste osutamise registrist.

Piltlikult öeldes vajutame statistikaametis nuppu ja kõik need andmed tulevad inimese kohta otse olemasolevatest registritest. Muidugi päris nii lihtne see pole, kuid inimese jaoks tähendab see seda, et tema ise ei pea suurt midagi tegema. Enne loendust võiks iga inimene leida vaid hetke ja kontrollida, et rahvastikuregistris oleks tema kohta õiged andmed.

Kui need andmed on olemas ja neid saab iga hetk registritest võtta, siis milleks üldse on vaja eraldi suurt loendust?

Üks rahvaloenduse põhimõtteid on kokkulepitud loendusmoment ehk kriitiline hetk, mis seisuga kõikidelt andmed kogutakse. See tagab selle, et andmed on võrreldavad konkreetse ajahetke seisuga. Teine põhimõte on loenduse kõiksus ja regulaarsus. Tänu sellele saame andmeid ajas võrrelda, analüüsida ja nende põhjal otsuseid vastu võtta. Saame põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on elu Eestis kümne aastaga muutunud. 

Millised andmed registritest tulevad ehk mis on see, mille kohta sel korral enam inimestel ise vastuseid anda ei tule?

Enamik andmeid tuleb erinevatest andmekogudest. Kui inimesed mäletavad viimaseid loendusi, kus tuli täita mitmeid lehekülgi pikka ankeeti, siis nüüd on küsitluse osa kahanenud kõigest ühele leheküljele. Erinevaid loenduse jaoks kasutatavaid andmekogusid on meil Eestis kokku ligi 30. Osade tunnuste allikatena kasutame mitut registrit. Kui näiteks erinevates registrites on inimese haridustaseme kohta erinev info, siis võrdleme neid omavahel ja võtame aluseks andmed, mida on viimati uuendatud. Emakeele osas võrdleme Eesti hariduse infosüsteemi ja rahvastikuregistri andmeid, lisaks võtame kõrvale 2011. aasta loenduse ning politsei- ja piirivalveameti andmed. 

Millistest registritest rahvaloenduse andmed veel tulevad?

Kõik kasutatavad registrid on kirjas rahvaloendus.ee lehel. Tuntumatest tooksin aga välja rahvastikuregistri ja riikliku ehitisregistri, lisaks saame andmed näiteks surma põhjuste registrist, liiklusregistrist, kinnistusraamatust, e-toimikust jne. 

Kuidas andmed registritest kätte saadakse?

Kõikide registritega on meil kokkulepped, millist andmete koosseisu me täpselt soovime, millal ja millises vormis meil seda vaja on ning milline on nõutud kvaliteet. Kokkulepitud ajal liiguvad kõik andmed läbi turvalise X-tee keskkonna meie andmebaasi. Osade andmekogudega on meil veel vaja automaatsele andmeedastusele ehk X-teele üle minna, kuid neid on tõesti vaid paar ning tegutseme, et ka nendega automaatne andmeedastus luua. 

Olete mitu korda maininud kvaliteetseid andmeid. Mis teeb andmed kvaliteetseks?

Kvaliteet tähendab, et andmed on korrektsed, vastavad tegelikkusele ning teadlased, poliitikud jt saavad nende põhjal teha õigeid järeldusi. Kui tuua näide, siis tuleb meelde hiljutine juhtum koroonaviiruse vastu vaktsineerimisele kutsumisega läbi Eesti.ee keskkonna. Paljude inimeste meiliaadressid olid seal aegunud või ei olnud edasi suunatud. Tähendab, et andmed ei olnud kvaliteetsed, sest ei vastanud tegelikkusele ja nendest ei olnud oodatud mahus abi. 

Registriandmete kvaliteedi osas on olnud kahtlejaid. Mida neile ütleksid ja mida on statistikaamet teinud, et teie jaoks olulistes registrites andmete kvaliteeti tagada?

Teades ette, et seekordne loendus tuleb registripõhine, asuti juba enne 2011. aasta rahvaloendust andmebaase korrastama. Viimasest rahvaloendusest tänaseni on tehtud 16 miljoni euro eest erinevaid investeeringuid, millest poolt on kasutatud ministeeriumides registrite arendamiseks ja andmekvaliteedi parandamiseks. Lisaks oleme teinud kaks prooviloendust, millega on andmete kvaliteeti testitud. Kitsaskohad on meile pikalt teada olnud ning nendega on aktiivselt tegeletud. Midagi ei ole jäänud juhuse hooleks. Oleme kindlad, et Eesti riiklikes registrites olevad andmed on ülimalt kvaliteetsed ning annavad tõese pildi meie inimeste ja eluruumide kohta.

Kuidas need investeeringud ikkagi andmete kvaliteeti on parandanud? 

Enamik investeeringutest on läinud andmeedastuse automatiseerimise arendamiseks. Lihtsalt öeldes selleks, et ei peaks Exceli tabelitega andmeid töötlema ja info liiguks automaatselt, ilma vigadeta ning turvaliselt mööda õigeid X-tee kanaleid. Tehtud on tõesti palju, näiteks toimuvad veel praegugi ehitisregistri arendustööd, mille tulemusel on registrisse lisatud suurel hulgal tõeseid andmeid hoonete ehitusaasta, suuruse, veevarustuse, keskkütte ja muude detailide kohta. Samuti oli registripõhine rahvaloendus oluline põhjus näiteks selleks, et tööandjad hakkaks kandma töötamise registrisse iga töötaja ametinimetust ning töökoha aadressi. See omakorda võimaldab koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid ning teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. 

Registriandmete kvaliteedi osas on statistikaametil ootus ka inimestele. Mida täpsemalt soovite, et inimesed teeksid?

Ootus on, et inimesed oma andmeid kontrolliksid ja uuendaksid. Kõikidesse registritesse inimene ise muidugi ligi ei pääsegi, aga kõige olulisem oleks kontrollida rahvastikuregistri andmeid. Minge vaadake, mis andmed on teie kohta seal olemas ja kas need on korrektsed. Inimesed on üldiselt oma andmete jagamisel ettevaatlikuks muutunud, kuid enamik tegelikult ei teagi, mis andmed nende kohta kuskil registris olemas on. Meie viimase avaliku arvamuse uuringu järgi oli vaid 17% inimestest viimase aasta jooksul e-rahvastikuregistrit külastanud. Positiivne märk oli siiski see, et 87% vastanutest olid valmis oma andmeid seal uuendama. Suur soov on, et inimesed selle aja võtaks ja oma andmed üle kontrolliks. 

Nagu me teame, siis kõiki loenduse jaoks vajalikke andmeid siiski registritest kätte ei saa. Jõudes nüüd loenduse küsitluse osani, siis mida inimestelt küsitakse?

Me lähtume andmete ühekordse küsimise põhimõttest. See tähendab, et kui mingid andmed on registris, siis neid me inimeselt uuesti üle ei küsi. Küsime vaid seda, mille kohta registrites info puudub. Küsime asju, mis põhinevad inimese enda hinnangutel ja veendumustel, sest siseriiklikult on leitud, et meil oleks teatud küsimuste osas sellist infot vaja. Neid aspekte on väga vähe, küsime vaid keele ja murrete oskuse, religiooni ning tervisest tulenevate piirangute kohta. Hetkel veel testime, kas registrites on piisavalt kvaliteetsed andmed inimeste rände kohta. Kui kvaliteet on piisav, siis saame selle info registritest, aga kui pole, siis küsime ka seda. 

Kui juba suur loendus tehakse, siis miks ei võiks kohe rohkem küsida?

Rahvaloendusel on oma eesmärk ja see pole üks suur küsitlus, kus küsime midagi lihtsalt seetõttu, et oleks huvitav teada. Oleme ka arvamusel, et iga küsimuse puhul peavad selle info tarbijad ehk poliitikud, teadlased ja ametnikud suutma ära põhjendada, miks neid andmeid vaja on ning mis otsused jäävad tegemata kui neid andmeid ei ole. Meie oleme need, kes inimestega otse suhtlevad ja nad küsivad meilt põhjendusi. Seetõttu on meie ülesanne kaaluda äärmiselt põhjalikult, mida me küsima läheme ning ka huvigruppidelt põhjendusi nõuda. 

Lisaks sellele elame ikkagi e-riigis ja inimestel on õigustatud ootus, et kui andmed on kuskil registris juba olemas, siis ei ole meil põhjust sama asja üle küsida. Mitmekordne küsimine mõjutab ka meie mainet ja usaldusväärsust, mis on samas aluseks, et inimesed meile üldse infot jagaksid. Kui me ei suuda põhjendada, mida andmetega tehakse, millist probleemi lahendatakse ja mis on inimese jaoks otsene kasu andmete jagamisest, siis ei tekita see usaldust. 

Pikalt oli lahtine, kas loenduse küsitluse osas kaasatakse kõiki Eesti elanikke või ainult kindlat osa. See küsimus sai oma vastuse veebruari lõpus. Selgita palun, kes siis ikkagi loenduse küsitluse osale vastata saavad?

Kombineeritud meetod tähendab seda, et registritest kogume andmeid kõikide Eesti inimeste kohta. Sellele lisandub valikuuring, kus on sees need 5-7 eraldi küsimust keelte oskuse, murrete, religiooni ja tervise kohta. Nendele küsimustele peab vastama teatud väiksem hulk inimesi, kes on üle Eesti välja valitud juhuvalimi järgi, kokku kuskil 60 000 inimest. Kõik inimesed saavad e-kirja teel kutse rahvaloenduse küsitlusel osaleda. Valimisse kuuluvatel aadressidel elavaid inimesi teavitame ka tavaposti teel. Esialgu ootame kõikidelt vastuseid veebi kaudu ja kui valimisse kuuluvatelt aadressidelt veebis ei vastata, võtab inimestega ühendust meie küsitleja, seda siis vastavalt võimalusele kas telefoni teel või näost näkku kohtudes. Rõhutan üle, et küsitlusele on võimalik veebi vahendusel vastata kõikidel Eesti inimestel ja kutsume kindlasti üles seda ka tegema. Kõigi vastused lähevad arvesse ja on väga olulised.

Mida see inimesele annab, kui ta valimis pole, aga läheb vabatahtlikult veebis küsimustele vastama? 

Mida rohkem inimesi vastab, seda kvaliteetsemad ja täpsemad saavad olema meie andmed. Etteantud valim tagab vajaliku kvaliteedi ja täpsuse, aga iga täiendav vastus tähendab veelgi paremat lõpptulemust. 

Mis oli selle otsuse ajendiks, et kõiki elanikke ei küsitleta? Kas statistikaamet on valikuuringu korraldamisega rahul?

Ajendiks oli see, et hinnati mõlema meetodi võimalikku kasu ja leiti, et selline lahendus on kõige mõistlikum. Kõikne uuring on tunduvalt kallim, aga samas ei taga see tehtud kulutustega proportsionaalselt kvaliteetsemaid tulemusi. Lisaks on Eesti ikkagi e-riik ja see ajendab andmekogusid korrastama. Näeme, et kvaliteetsete andmete kiire kättesaadavus ja analüüs on juba praegu väga aktuaalne ning tulevikus see vajadus ainult suureneb, seega tuleb need sammud astuda. 

Kas valikuuring annab piisavalt kvaliteetse pildi kogu Eesti kohta?

Annab. See on rahvusvaheliselt igati aktsepteeritud meetod ja vastab kõikidele meile seatud kvaliteedinõuetele. 

Millega motiveerida osalema neid, kelle jaoks küsitlus kohustuslik ei ole ehk inimesi, kes pole valikuuringu valimis ja keda loendaja ei külasta? 

Igaüks saab veebis vastamisega kaasa aidata sellele, et andmed, mille alusel otsustajad meie igapäevaelu kujundavad, oleksid kvaliteetsed ja otsused seega asjakohased. Mida täpsemad on meie andmed, seda parem on info, mille põhjal otsuseid teha. Näiteks on võimalik teada saada, kus elab rohkem tervisest tulenevate piirangutega inimesi, mis vanuses nad on ja selle alusel planeerida ning kujundada tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid.

Mis saab siis, kui inimene on sattunud valimisse, kuid pole nõus vastama? 

Kui isik satub loenduse valikuuringu valimisse, siis tema jaoks on riikliku statistika seaduse alusel vastamine kohustuslik. Seega rikub inimene keeldudes tegelikult seadust. Seaduses on öeldud, et isik on kohustatud vastama kõigile loenduse küsimustele ning andma tõeseid ja täielikke vastuseid, kuid on täpsustatud, et enda veendumuste kohta on õigus anda vastuseid vabatahtlikkuse alusel. See tähendab, et inimene võib mitte vastata näiteks religiooni või tervist puudutavatele küsimustele. 

Miks peaks vastama tervise ja usu kohta?

Tervise ja usu küsimused on lisatud riigisisese vajadusese tõttu. Statistikaamet lähtub loenduse korraldamisel riikliku statistika seadusest, kus on öeldud, et riigisisesest vajadusest tulenevalt kuuluvad täiendavate kogutavate andmete hulka muuhulgas ka religioon ja pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu ning mõju tavategevustele. Terviseprobleemi olemasolu ja religiooni küsimused põhinevad inimese veendumusel ja sellist infot registritesse ei koguta, mistõttu on need küsimused lisatud loenduse valikuuringu küsimustikku. Terviseandmete abil on riigil ja ka kohalikel omavalitsustel võimalik näiteks paremini planeerida tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. Nii tervise kui ka religiooni küsimused on vastamiseks vabatahtlikud ehk neile ei pea vastama.

Mida inimene selle eest saab, et ta vastamiseks oma aega kulutab?

Olen nõus, et poliitikakujundamine on keeruline protsess, kus sageli on raske näha selget seost konkreetsete andmete kasutamise ja otsuse vahel. Samas ei nimetaks ma vastamist aja kulutamiseks vaid investeeringuks. Tahame kõik, et meie igapäevaelu mõjutavaid otsuseid tehakse teadmiste põhjal ehk otsuste aluseks oleks kvaliteetsed ja täpsed andmed. Siin ongi oluline iga inimese enda panus – mida rohkem inimesi vastab tõeselt ja täielikult, seda kvaliteetsemad on kogutud andmed ning nende pinnalt on võimalik teha otsuseid, mis päriselt vastavad vajadustele. Meie küsime poliitikakujundajatelt ja teadlastelt andmete vajalikkuse kohta veendumaks, et me ei koormaks inimesi niisama.

Kuidas valimisse kuuluvate inimesteni jõuda plaanite? Teame, et rahvastikuregistris on inimeste kontaktandmete osas samuti teatavad lüngad, kui suur probleem see on?

Suuremal osal inimestest on kontaktandmed registris siiski olemas, aga kavatseme teha ka kampaaniaid, kus kutsume inimesi üles oma andmeid rahvastikuregistris täiendama. Kui siiski valimisse kuuluvatel aadressidel elavad inimesed erinevatel põhjustel ei saa veebis vastata, läheb loendaja n-ö neile ukse taha koputama. Osalt saamegi kindlasti loenduse käigus info, et teatud aadressidel kedagi ei ela. Ka see on meile oluline teave, sest tegu on rahva ja eluruumide loendusega.

Kui palju vastuseid loodate saada kätte veebi teel ja kui paljude inimeste jaoks on tarvis küsitleja appi võtta?

Ideaal oleks muidugi kõik veebi teel vastama saada, kuid see pole realistlik ja on ka täiesti arusaadav, et kõigil pole selleks ehk võimalust. Eelmine kord oli veebis vastajate osakaal 67% elanikkonnast. Meie soov oleks, et see number oleks seekord suurem, et õigustada ka oma e-riigi mainet. Reaalselt on vaja vastata vaid loetud küsimustele, mis võtab hinnanguliselt vähem kui 10 minutit aega. Loodan, et kõik leiavad selle aja. Kokkuvõttes oleme hinnanud, et vajame loenduse küsitluse läbiviimiseks umbes 130 küsitlejat lisaks. 

Kas arvestate võimalusega, et saate loenduse ajal teha ka kodukülastusi või on plaan kõik vajalikud kontaktid teha telefoni teel?

Pigem on eelistatud suhtlus telefoni teel, eriti praeguses olukorras. Testküsitluse ajal ei astunud samuti ükski loendaja reaalselt kellelegi koju sisse. Praeguses ettevalmistusfaasis kaalume ka erinevaid võimalusi ja mõtleme kõik stsenaariumid läbi. 

Loendusmomendiks on kinnitatud 31.12.2021, aga millal rahvaloendus täpselt toimub? Millal saab vastata veebis, millal telefoni teel või kodus?

Registritest laekuvad meile andmed 2021.aasta alguses mitme kuu jooksul, kuid kõik andmed esitatakse loendusmomendi seisuga. Loenduse küsitlus, millele kõik saavad veebi teel vastata, toimub selle aasta 28. detsembrist kuni järgmise aasta 15. jaanuarini. Pärast seda võtame mõne päeva aega, et välja selgitada, kes valimisse kuuluvatelt aadressidelt veebi teel vastamata jättis. Seejärel tegutsevad 22. jaanuarist kuni 20. veebruarini küsitlejad, et ka need ülejäänud inimesed kätte saada. 

Mida tähendab loendusmoment? Kas aastavahetusel kell 00.00 koputab loendaja inimeste uksele?

Seda küll mitte. Loendusmoment on hetk, mis seisuga me andmeid saada soovime. Kui inimene vastab küsimustikule 10. jaanuaril, siis vastused peavad olema sellised nagu nad olid seisuga 31. jaanuar kell 00.00. Kui näiteks 5. jaanuaril sündis vastajale laps, siis loendusesse see kirja ei lähe, sest 31. detsembril laps veel sündinud ei olnud. Andmed kogutakse ühe konkreetse hetke seisuga, et need oleksid omavahel võrreldavad, ka rahvusvaheliselt. 

Kui palju vajab statistikaamet küsitlejaid? Millal värbamisega alustate?

Oleme arvutanud, et meil tuleb umbes 130 küsitlejat. Neile lisanduvad statistikaameti enda 40 küsitlejat. Kokku hakkab rahvaloenduse ajal tööle seega umbes 170 küsitlejat. Värbama hakkame sügisel.

Millal loenduse tulemused kokku saadakse ja avaldatakse?

Täpne ajaraam on alles kokku leppimisel, aga tulemusi avaldatakse järgemööda. Üldiselt saab kogu info kokku ja avaldatud hiljemalt loendusele järgneva aasta jooksul ehk 2022. 

Mida loenduse andmetega tehakse? Mis nende tulemusel Eesti elus järgmisel kümnendil muutub?

See, mida andmetega tehakse, sõltub peamiselt teadlastest, poliitikutest ja teistest huvigruppidest, kes nende põhjal otsuseid langetavad ning selle alusel ka meie kõigi igapäevaelu kujundavad. Selge on see, et mida paremad on meie andmebaasid ja täpsem info, seda kaalutletumaid otsuseid saab teha. Seda on näidanud ka praegune koroonaaeg, kus andmete kvaliteet on vägagi oluliseks osutunud. Küll maskide jagamisel, vaktsineerima kutsumisel, aga ka kasvõi saartele või välismaale pääsemisel.