Rahvaloendus. 2% Eesti elanikest räägib kahte emakeelt
Eestis kogutakse infot inimeste emakeele ja rahvuse kohta rahvastikuregistrisse. Tegemist on ütluspõhise infoga, mis tähendab, et inimesel on võimalik seda registrisse sisse logides muuta ükskõik mis ajal. Registripõhisele rahva ja eluruumide loendusele üleminekul muudeti selle info kogumine ka kohustuslikuks, et registris oleks olemas rahvuse ja emakeele info kõikide Eestis elavate inimeste kohta.
Lisaks registripõhisele rahvaloendusele toimus aga ka valikuuring, mille küsimustik sisaldas küsimusi muuhulgas rahvuse ja emakeele kohta. Küsimuse eesmärk oli teada saada, kui palju elab Eestis inimesi, kes seostavad end kahe rahvusega ja peavad oma emakeeleks kahte keelt. Sellist infot pole Eestis varem sellisel kujul kogutud. Infot peetakse erinevate poliitikakujundajate poolt oluliseks, kuna võimalusega vabalt maailmas liikuda on arusaadavalt kasvanud ka mitmekultuuriliste ja erinevast rahvusest moodustunud perekondade arv. Eelkõige lapse puhul võib olla keeruline valida enda identiteedi kirjeldamiseks vaid isa või ema rahvust või ühte emakeelt. Poliitikakujundaja perspektiivist on aga oluline käia ajaga ja sellest tulenevate vajaduste muudatustega kaasas ehk et see võiks olla sisendiks erinevate hariduse-, kultuuri- või mõne muu valdkonna meetmete kujundamiseks.
Rahvaloenduse valikuuringust selgus, et kahe rahvusega inimesi on Eestis hinnanguliselt 41 960 ehk 3% elanikkonnast ning kahe emakeelega inimesi 30 710 ehk 2% elanikkonnast. Seega on rohkem neid, kes peavad end kahe rahvuse esindajaks, kui neid, kes ütlevad, et räägivad kahte emakeelt. See on selgitatav sellega, et rahvusidentiteet sõltub paljuski enesemääratlusest, keele emakeeleks pidamine tähendab aga ka selle keele põhjalikumat tundmist ja rääkimist.
Nii rahvuste kui ka keelte puhul on levinuim paar vastavalt eestlased-venelased või eesti-vene emakeelega inimesed. Kahe rahvusega inimestest 62% ehk 25 940 ütlesid, et nad on nii eestlased kui ka venelased. Teised rahvuste paarid moodustavad tunduvalt väiksema osa — 5% on neid, kes peavad end rahvuselt venelaseks ja ukrainlaseks, 3% aga neid, kes peavad end nii eestlaseks kui soomlaseks.
Kahe emakeelega rahvastikust moodustavad eesti ja vene emakeelega inimesed 59% (18 160), vene ja ukraina emakeelega inimesed 12% (3810) ning eesti ja inglise emakeelega inimesed 4% (1220).
| Rahvus 1 | Rahvus 2 | Inimeste arv | Osakaal kogu rahvastikust (%) | Osakaal kahe rahvusega rahvastikust (%) |
|---|---|---|---|---|
| Eestlane | Venelane | 25 940 | 1,9 | 61,8 |
| Venelane | Ukrainlane | 2260 | 0,2 | 5,4 |
| Eestlane | Soomlane | 1460 | 0,1 | 3,5 |
| Muu rahvus | Muu rahvus | 1240 | 0,1 | 3 |
| Eestlane | Ukrainlane | 1180 | 0,1 | 2,8 |
| Emakeel 1 | Emakeel 2 | Inimeste arv | Osakaal kogu rahvastikust (%) | Osakaal kahe emakeelega rahvastikust (%) |
|---|---|---|---|---|
| Eesti | Vene | 18 160 | 1,4 | 59,1 |
| Vene | Ukraina | 3810 | 0,3 | 12,4 |
| Eesti | Inglise | 1220 | 0,1 | 4 |
| Vene | Valgevene | 1110 | 0,1 | 3,6 |
| Muu emakeel | Muu emakeel | 790 | 0,1 | 2,6 |
Kahe rahvuse ja emakeelega inimeste soo- ja vanusjaotus
Kahe rahvusega inimesed on keskmiselt 33-aastased, kahe emakeelega inimesed 38-aastased. Võrdluseks, et Eesti elanike keskmine vanus on 42 aastat. Seega on kahe rahvuse ja kahe emakeelega inimesed keskmisest nooremad.
| Vanuserühm | Kahe rahvusega inimeste osakaal (%) | Kahe emakeelega inimeste osakaal (%) |
|---|---|---|
| Vanuserühmad kokku | 3,2 | 2,3 |
| Alla 15 | 4,8 | 2,9 |
| 15—29 | 4,9 | 2,8 |
| 30—49 | 3 | 2,1 |
| 50—64 | 2,1 | 2,2 |
| 65 ja vanemad | 1,8 | 1,9 |
Mõlema tunnuse puhul on naisi ja mehi üsna võrdselt. Kahe rahvusega rahvastikust on 51% naised, 49% mehed ja kahe emakeelega rahvastikust 52% naised, 48% mehed.
Alaealiste seas on kõige rohkem neid, kelle emakeeleks on nii eesti kui vene keel. Populaarsuselt järgmised on kahe emakeelega alaealiste seas eesti-inglise, vene-ukraina, eesti-saksa ja eesti-läti keelekooslused. Samas on 100 ringis ka neid alaealisi, kelle emakeelteks on näiteks eesti-hispaania, eesti-soome või eesti-prantsuse keeled. Veidi vähem on neid, kes peavad oma emakeeleks eesti-itaalia, eesti-rootsi või eesti-hollandi keeli. Seega näeme, et teiseks keeleks eesti keele kõrval on üldiselt kas vene keel või mõni Euroopa suurem keel.
Kahe emakeele ja kahe rahvuse kohta koguti infot rahva ja eluruumide loendusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Uuringus osales ligi pool kogu elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Uuringu eesmärk oli leida hinnangud küsitud küsimuste kohta. Täpsem kirjeldus küsitluse kohta on leitav metoodika dokumendis.
Rahvaloenduse käigus saadud infot keelteoskust puudutavate leidude kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Rohkem infot:
Täpsem teave:
Helen Maria Raadik
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel +372 625 9181