Vanemahüvitist saab üha rohkem mehi
Statistikaameti andmetel sai eelmisel aastal Eestis vanemahüvitist 27 989 naist ja 3920 meest. Naistele ühes kuus makstav keskmine vanemahüvitis oli mullu meestega võrreldes kolmandiku võrra väiksem.
Vanemahüvitise saajatest olid 2019. aastal 12% mehed ja neile maksti ühes kuus keskmiselt 1728 eurot. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaire Raasik kinnitab, et naised said vanemahüvitiseks samal ajal keskmiselt 1133 eurot, mis on meestest 34% vähem. “Siiski on näha, et vanemahüvitise erinevus meeste ja naiste vahel vaikselt väheneb, sest ajalooliselt on käärid olnud veelgi suuremad,“ ütleb Raasik.
Riigi pakutud 10-tööpäevast isapuhkuse võimalust kasutas eelmisel aastal 58% isadest, mis on 19 protsendipunkti rohkem kui kuus aastat tagasi. Isapuhkuse kasutamine on alates 2013. aastast kasvanud, mil seda hakati tasustama puhkusele jääja keskmise töötasu järgi. Keskmiselt kasutatakse ära üheksa ja pool puhkusepäeva.
Sooline segregatsioon tööturul püsib
Meeste ja naiste koondumist eri ametikohtadele näitav ametialane sooline segregatsioon on Eestis alates 2006. aastast vähenenud. Meeste ja naiste koondumist eri tegevusaladele näitav tegevusalapõhine sooline segregatsioon on samal ajal suurenenud.
„Sooline segregatsioon näitab, et kõikidel ametikohtadel oleks Eestis mehi ja naisi võrdselt, kui ametikohta vahetaks 34,5% meestest või naistest. Tegevusaladel oleks mehi ja naisi võrdselt, kui oma tegevusala vahetaks 36,9% meestest või naistest,“ selgitab Raasik.
Mehi töötab rohkem näiteks ehituse, veonduse ja laonduse tegevusaladel ning naisi hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes. Meeste seas on oluliselt rohkem näiteks seadme- ja masinaoperaatoreid ning naiste hulgas tippspetsialiste ja teenindustöötajaid.
Soolise võrdõiguslikkuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet sotsiaalministeeriumi tellimusel, et saada aru, millised muutused ühiskonnas toimuvad.