Esimeses kvartalis suurenes osaajaga töötajate arv
Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.
Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens kinnitab, et esimeses kvartalis oli hõivatuid 670 300, mis on 8500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. „Täisajaga töötas sarnaselt eelmise aasta esimese kvartaliga 571 400 inimest. Kasvanud on osaajaga töötajate arv, neid oli 98 800,“ ütleb Voolens.
Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli 6900.
Töötuid oli esimeses kvartalis 35 000, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Töötuse määr püsis aasta esimesel kolmel kuul siiski üsna madal. Töötukassa päevastatistika alusel hakkas registreeritud töötus kasvama märtsi lõpu poole ja 13. mai seisuga oli registreeritud töötuse määr 7,7%. Statistikaamet kogus tööjõu-uuringu esimese kvartali andmeid jaanuarist märtsini, seetõttu ei avaldu tulemustes veel koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju tööturule.
Mitteaktiivseid inimesi oli esimeses kvartalis tööturul 278 900, see on 7900 inimest vähem kui mullu samal ajal. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (86 200), õpingud (70 100) ja haigused või vigastused (62 200).
Vaata skeemilt 15–74-aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi 2020. aasta esimeses kvartalis.
Tööturu värsket infot saab vaadata statistikaameti kodulehe rubriigist „Viiruse mõju Eestile“, kus tööturu kiirstatistika andmeid uuendatakse töötamise registri põhjal iga nädal. Tööturu kiirstatistika näitab, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis.
Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (hõivatud, mitteaktiivsed, palgatöötajad, töötud ja tööturu üldandmed).