Kuu keskmine brutotulu suurenes mullu üheksandat aastat järjest
Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.
Palgatöötaja keskmine brutotulu kuus oli kõige suurem Harju maakonnas (1469 eurot) ja kõige väiksem Ida-Viru maakonnas (1054 eurot). Enamikus maakondades oli see 1100–1200 eurot. Keskmisest kiiremini kasvas tulu Tartu (7,3%), Viljandi (6,9%) ja Harju maakonnas (6,8%).
Statistikaameti analüütik Greta Tischler kinnitab, et suurim kuu keskmine brutotulu oli Tallinna lähiümbruse valdades. „Kõige suurem oli tulu Viimsi ja Rae vallas, mõlemas üle 1800 euro. Esikümnesse mahtusid ka kaks Harju maakonna linna: Keila ja Tallinn. Pealinnas oli brutotulu möödunud aastal 1444 eurot,“ lausub Tischler. Vaid Narvas jäi 2019. aastal kuu keskmine brutotulu alla 1000 euro, olles 989 eurot.
Brutotulu said 2019. aastal 537 760 inimest. Varasema aastaga võrreldes lisandus 2355 brutotulu saajat. Teist aastat järjest suurenes alla 25-aastaste tulusaajate arv ja endist viisi suurenes ka 63-aastaste ja vanemate tulusaajate arv.
Kõige suurem, 1476 eurot oli 25–49-aastaste keskmine brutotulu, järgnesid 50–62-aastased 1219 euroga. Neist nooremate ja eakamate keskmine brutotulu kuus jäi alla 1000 euro, vastavalt 887 ja 972 eurot.
Analüüs on tehtud maksu- ja tolliameti 2019. aasta andmete alusel. Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu saamiseks on jagatud kuu keskmine väljamaksete summa väljamaksete saajate keskmise arvuga kuus. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.