Munatoodang oli viimaste aastate väikseim
Statistikaameti esialgsete andmete alusel suurenes 2019. aastal piimatoodang 3% ja lihatoodang 5%, munatoodang oli väiksem kui kunagi varem. Võrreldes 2018. aastaga, on piimalehmade, lammaste ja lindude arv vähenenud ning sigade arv suurenenud.
Möödunud aastal toodeti 145 300 000 muna ehk 29% vähem kui aasta varem. Munatoodang on vähenenud juba 2018. aasta esimesest kvartalist, langedes senini kõige madalamale tasemele 2019. aasta neljandas kvartalis, kui toodeti 30 033 000 muna. Lindude arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 5% ja neid oli eelmise aasta lõpus kaks miljonit.
Veiseid oli Eestis aasta lõpus 254 000, sealhulgas 85 000 piimalehma. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga, oli veiseid 0,8% rohkem, piimalehmade arv vähenes aga 0,2%. Jätkus trend, et piimalehmade arvu vähenemisele vaatamata suurenes aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli möödunud aastal 9633 kilogrammi ehk 346 kilogrammi rohkem kui 2018. aastal. Piima toodeti kokku 821 500 tonni ehk 3% rohkem kui aasta varem.
Sigu oli 306 300, mis on viimase viie aasta suurim arv. Lambaid ja kitsi oli 74 400, nende arv on viimasel viiel aastal vähenenud. Võrreldes 2018. aastaga, oli vähenemine 5%, aastaga 2015 võrreldes aga 18%.
Lihatoodang suurenes aastaga 5%. Tapaks müüdud (k.a eksport) ja majapidamistes tapetud loomadest ning lindudest saadi 77 800 tonni liha (lihakaalus). Veise-, lamba- ja kitselihatoodang vähenes 2018. aastaga võrreldes vastavalt 6% ning 13%. Sealiha aga toodeti 8% ja kodulinnuliha 5% rohkem.
Statistika alus on PRIA põllumajandusloomade registri ja põllumajandusloomade jõudluskontrolli andmed, mis mudeleid kasutades on teisendatud statistika tootmiseks vajalikule kujule. Kasutatud on ka statistilise küsimustiku „Linnud” andmeid. Statistikatöö „Loomakasvatus ja lihatootmine“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid maaeluministeeriumi tellimusel.