Oktoobris vähenes kaubavahetus endiselt
Statistikaameti andmete alusel vähenes kaupade eksport oktoobris võrreldes 2018. aasta oktoobriga 7% ja import 6%. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,27 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,45 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 184 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes 6 miljonit eurot väiksem.
Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport vähenes enim USA-sse (83 miljoni euro võrra) ja Singapuri (37 miljoni euro võrra), suurenes aga Belgiasse (21 miljonit eurot) ja Venemaale (16 miljonit eurot). USA-sse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid, seevastu suurenes mineraalsete toodete väljavedu Belgiasse ja meditsiiniseadmete väljavedu Venemaale.
Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kumbki moodustas 12% kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11%). Ekspordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (108 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (71 miljoni euro võrra) väljaveo vähenemine. Kõige enam ehk 49 miljonit eurot suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 69%. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes vähenes nende väljavedu 10%, kuid reeksport suurenes 2%. Soome jõuab 20% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist, Rootsi 14% ja Saksamaale 7%. Nende kaupade väljavedu vähenes peamiselt mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, töödeldud kütteõli) ja elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ekspordi vähenemise tõttu. Kõige rohkem suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) väljavedu.
Kogu kaupade impordist kõige rohkem toodi Eestisse kaupu Soomest (13%), Leedust (12%) ja Saksamaalt (10%). Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (45 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt vähenes enim mineraalsete toodete ja Rootsist elektriseadmete sissevedu. Enim suurenes import Prantsusmaalt ja Lätist (vastavalt 14 ja 12 miljoni euro võrra). Prantsusmaalt toodi rohkem sisse transpordivahendeid ja Lätist mineraalseid tooteid.
Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (14% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid (12%) ja elektriseadmeid (11%). Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (77 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (59 miljoni euro võrra) sissevedu. Enim suurenes transpordivahendite (26 miljoni euro võrra) sissevedu.
Kuu | Eksport, miljonit eurot | Import, miljonit eurot | Bilanss, miljonit eurot | |||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2018 | 2019 | muutus, % | 2018 | 2019 | muutus, % | 2018 | 2019 | |
KOKKU | 11 966 | 12 102 | 1 | 13 484 | 13 477 | 0 | -1 518 | -1 376 |
Jaanuar | 1 035 | 1 157 | 12 | 1 254 | 1 279 | 2 | -219 | -121 |
Veebruar | 1 118 | 1 163 | 4 | 1 203 | 1 251 | 4 | -85 | -88 |
Märts | 1 143 | 1 238 | 8 | 1 344 | 1 404 | 4 | -201 | -166 |
Aprill | 1 195 | 1 238 | 4 | 1 342 | 1 389 | 4 | -147 | -152 |
Mai | 1 238 | 1 333 | 8 | 1 407 | 1 434 | 2 | -169 | -101 |
Juuni | 1 269 | 1 172 | -8 | 1 404 | 1 282 | -9 | -135 | -110 |
Juuli | 1 193 | 1 176 | -1 | 1 319 | 1 376 | 4 | -126 | -200 |
August | 1 184 | 1 153 | -3 | 1 345 | 1 250 | -7 | -162 | -97 |
September | 1 231 | 1 203 | -2 | 1 315 | 1 360 | 3 | -84 | -157 |
Oktoober | 1 361 | 1 269 | -7 | 1 551 | 1 453 | -6 | -190 | -184 |
Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
---|---|---|---|---|---|---|---|
KOKKU | 1 269 | 100 | -7 | KOKKU | 1 453 | 100 | -6 |
EL-28 | 899 | 71 | 0 | EL-28 | 1 168 | 80 | -2 |
Euroala 19 riiki | 640 | 50 | 4 | Euroala 19 riiki | 861 | 59 | 0 |
EL-i välised riigid | 371 | 29 | -19 | EL-i välised riigid | 285 | 20 | -19 |
1. Soome | 217 | 17 | 0 | 1. Soome | 186 | 13 | -2 |
2. Rootsi | 137 | 11 | -4 | 2. Leedu | 169 | 12 | -4 |
3. Läti | 115 | 9 | -7 | 3. Saksamaa | 145 | 10 | -8 |
4. Venemaa | 84 | 7 | 24 | 4. Läti | 136 | 9 | 10 |
5. Leedu | 80 | 6 | 17 | 5. Rootsi | 115 | 8 | -13 |
6. Saksamaa | 70 | 6 | -5 | 6. Venemaa | 106 | 7 | -30 |
7. USA | 65 | 5 | -56 | 7. Poola | 88 | 6 | -3 |
8. Norra | 52 | 4 | 1 | 8. Holland | 61 | 4 | -10 |
9. Belgia | 48 | 4 | 77 | 9. Hiina | 42 | 3 | -22 |
10. Taani | 42 | 3 | -29 | 10. Prantsusmaa | 42 | 3 | 49 |
Kaubagrupp kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, miljonit eurot | ||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | ||
KOKKU | 1 269 | 100 | -7 | 1 453 | 100 | -6 | -184 |
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 151 | 12 | 49 | 144 | 10 | 4 | 8 |
Mineraalsed tooted (V) | 116 | 9 | -48 | 204 | 14 | -27 | -88 |
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 71 | 6 | 6 | 123 | 8 | -2 | -52 |
Kummi- ja plasttooted (VII) | 44 | 3 | 6 | 81 | 6 | -2 | -37 |
Puit ja puittooted (IX) | 138 | 11 | -6 | 48 | 3 | -10 | 89 |
Paber ja pabertooted (X) | 30 | 2 | -3 | 27 | 2 | 12 | 3 |
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 35 | 3 | 1 | 65 | 4 | -4 | -29 |
Metall ja metalltooted (XV) | 105 | 8 | -4 | 136 | 9 | 2 | -30 |
Mehaanilised masinad (84) | 129 | 10 | 17 | 144 | 10 | 1 | -15 |
Elektriseadmed (85) | 153 | 12 | -32 | 161 | 11 | -27 | -8 |
Transpordivahendid (XVII) | 90 | 7 | 20 | 167 | 12 | 19 | -77 |
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 45 | 4 | 13 | 35 | 2 | -3 | 9 |
Mitmesugused tööstustooted (XX) | 112 | 9 | 0 | 51 | 4 | 24 | 62 |
Muu | 49 | 4 | 16 | 67 | 5 | 3 | -19 |
Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 14. ja 15. novembril, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. novembril. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.