Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid

Teadus- ja arendustegevuse kulude kasv oli mõneti ootuspärane, kuna 2017. aastal algas uus tõukefondide rahastamise ajavahemik ja selle mõju oli tunda ka eelmisel aastal. Kulud suurenesid kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35%. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud kokku olid 155 miljonit eurot ja eelnenud aastaga võrreldes oli seda 8% võrra rohkem.

Nii nagu 2017. aastal jätkus ka eelmise aasta kulude kasv eelkõige investeeringute tulemusel. Investeeringute maht suurenes kokku 46% ja märkimisväärselt nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris. Ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris investeeringud aga vähenesid. Tööjõukulud, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole, suurenesid eelnenud aastaga võrreldes 13%. Erand oli riigisektor, kus tööjõukulud vähenesid 8% võrra.

Aastal 2018 tuli riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 156 miljonit eurot ehk 43%. Riigi rahade hulgas on ka Euroopa Liidu toetused, mis käivad riigieelarve kaudu ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Suurem osa (70%) riigieelarve eraldistest läks kõrgharidussektorisse. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste hulgas oli riigi eraldatud raha osatähtsus 6%.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks väljendab kulutuste suhet SKP-sse. Eestis oli selle indeksi väärtus 2018. aastal 1,4. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti esialgsete andmete põhjal pingereas 13. kohal. Võrreldes 2017. aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra parem. Ilmselt jääb praeguse kasvutempo juures kättesaamatuks eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsust 2020. aastaks 3%-ni SKP-st.

Statistikatöö „Teadus- ja arendustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on haridus- ja teadusministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.