Statistikaamet käis Riigikogus rahvaloenduse ettevalmistust tutvustamas
Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.
„Eesti on registripõhiseks loenduseks valmis, andmed peamiste loendustunnuste jaoks on registrites olemas,“ märkis Statistikaameti peadirektor Mart Mägi. Loendusel kasutab Statistikaamet vähemalt 24 registri andmeid, koostöö nendega algas ligi kümme aastat tagasi. „Lõime mudeli, kuidas toetada registrite andmete kvaliteedi parandamist, samuti töötas Statistikaamet välja originaalsed meetodid registripõhise loenduse kitsaskohtade ületamiseks. Tõhusa koostöö tulemusena on Eesti riiklike registrite süsteem praegu üks maailma parimaid,“ rõhutas Mägi.
„Eesti registritest saame Euroopa Liidu riikide jaoks kohustusliku loendusinfo isiku, perekonna ja eluruumide kohta kätte,“ selgitas Statistikaameti REGREL projektijuht Diana Beltadze. „Sellele lisaks on Eesti tarbijate soovil võimalik registrite andmete põhjal esitada statistikat näiteks rahvuse, emakeele, sünnitatud laste arvu ja veel rea teiste tunnuste kohta ning seda infot saab esitada külade täpsusega,“ selgitas ta.
Statistikaamet rõhutab, et registrites puuduvate tunnuste (näiteks murre, usuline kuuluvus, inimese enda antud tervisehinnangu jms) jaoks saab kasutada erinevaid valikuuringuid. „Kui nende tunnuste moodustamiseks on vaja koguda andmeid kõikide elanike kohta, siis vajab Statistikaamet täiendava loenduskuluna 10 miljonit eurot,“ tõi Beltadze välja. Elanikkonna võõrkeeleoskuse kohta toimub järgmisel aastal Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud „Tean ja oskan“ (PIAAC) uuring. Samuti registrites puuduliku välisrände siht- ja lähteriikide andmestiku puhul on tegemist viimaste aastate jooksul toimunud registreerimata (näiteks üliõpilaste asumine õppima EL riikidesse) rändega, mida on täiendava uuringuga võimalik välja selgitada.
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis korraldada esimest korda Eesti ajaloos vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude ehk registrite info alusel. Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL). Rahva ja eluruumide loendus on Vabariigi Valitsuse kinnitatud statistikatöö, mille meetodi ja kasutatavad allikad valib rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt Statistikaamet. Eestis toimub praegu loendusmomendiga 31. detsembril 2018 alanud teine prooviloendus ning selle tulemuste ja kvaliteedi põhjal otsustab Statistikaamet tänavu aasta lõpus loendusmeetodi.
Rohkem infot loenduse kohta on Statistikaameti veebilehel.