Elektritootmine vähenes mullu

Eelmise aasta elektritootmise langust mõjutas põlevkivi tarbimise vähenemine elektrijaamades. Samas imporditud elektri osatähtsus suurenes. Import põhjamaadest suurenes ligi 60%, moodustades koguimpordist 98%. Elektritoodang ületab endiselt tarbimist ehk elektrienergia bilanss oli ülejäägis. Elektrieksport jäi 2017. aastaga  võrreldes samale tasemele, seejuures moodustas eksport Lätti koguekspordist ligi 80%. Elektrienergia sisetarbimine püsis stabiilsena, kasvades eelneva aasta võrdluses 3%.

Elektrienergia toodang taastuvatest allikatest on aasta-aastalt suurenenud. Möödunud aastal oli kasv võrreldes 2017. aastaga 8%. Tuuleenergia toodang vähenes aastases võrdluses 12%, moodustades ligi kolmandiku kogu taastuvelektri toodangust. Oluliselt on kasvanud elektri tootmine puitkütustest ja teistest taastuvatest allikatest (22%).

2018. aastal toodeti põlevkivi varasema aastaga sarnaselt ligi 22 miljonit tonni. Põhiline osa põlevkivist tarbitakse elektrijaamades ja õlitehastes põlevkiviõli toorainena. Põlevkiviõli toodeti 1,1 miljonit tonni, mis tähendab aastases võrdluses 9%-list kasvu. Enamik toodangust eksporditi ja peamised sihtriigid olid Holland, Suurbritannia ning Taani.

Energiaturul olulise kütuseliigina koha leidnud puidugraanulite toodang on jätkuvalt kasvutrendis. 2018. aastal toodeti graanuleid ligi 1,3 miljonit tonni, mida on varasema aastaga võrreldes üle 15% rohkem. Tänu jätkuvale välisturu nõudlusele, eksporditi suurem osa toodangust. Peamine ekspordi sihtriik oli Taani (54%), järgnesid Suurbritannia (14%) ja Saksamaa (14%).

Sisemaiseks vajaduseks imporditi möödunud aastal maagaasi, vedelkütuseid, kivisütt ja koksi. Maagaasi imporditi Eestisse 500 miljonit m3, mis jäi võrdluses 2017. aastaga samale tasemele. Autobensiini sisetarbimine vähenes 2% ja diislikütust tarbiti 4% rohkem

Statistikatöö „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.