Juunis kaubavahetus vähenes võrreldes mullusega
Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid 2019. aasta juunis võrreldes 2018. aasta juuniga 8%, teatab statistikaamet. Kõige rohkem vähenes mineraalsetete toodete kaubavahetus. Esimesel poolaastal suurenes kaupade eksport 5% ja import 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
2019. aasta juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 10 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal ajal.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid 2019. aasta juunis Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad) ning transpordivahendeid (laevad) ja Lätti põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (piim, õlu) ning mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia). Enim vähenes eksport Singapuri (43 miljonit eurot), Lätti (31 miljonit eurot) ja Norra (27 miljonit eurot). Singapuri ja Lätti vähenes mineraalsete toodete ning Norra mitmesuguste tööstustoodete (puitmajad) väljavedu. Enim suurenes eksport Taani (26 miljonit eurot).
Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid (16% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12%) ning puitu ja puittooteid (10%). Enim vähenes mineraalsete toodete (59 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (20 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal suurenes enim transpordivahendite väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes 10%, kuid re-eksport jäi möödunud aasta tasemele. Eesti päritolu kaupade ekspordis vähenes enim mineraalsete toodete (gaasiõlid, põlevkivi kütteõli), puidu ja puittoodete (paberipuu, saematerjal) väljavedu.
2019. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu kaupade impordist), Rootsist (11%) ning Leedust ja Saksamaalt (mõlemad 10%). Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid. Kõige rohkem vähenes import Valgevenest (42 miljonit eurot), Suurbritanniast (17 miljonit eurot) ja Hollandist (16 miljonit eurot). Valgevenest ja Suurbritanniast imporditi vähem mineraalseid tooteid ning Hollandist elektriseadmeid. Samal ajal suurenes kaupade sissevedu enim Rootsist (27 miljonit eurot), kust imporditi rohkem elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlema osatähtsus 13% kogu kaupade impordist) ja elektriseadmeid (12%). Enim vähenes mineraalsete toodete (80 miljonit eurot) ja elektriseadmete (22 miljonit eurot) sissevedu. Kõige rohkem suurenes transpordivahendite (23 miljonit) sissevedu.
Selle aasta II kvartalis eksporditi kaupu 3,8 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli II kvartalis 382 miljonit eurot (2018. aasta II kvartalis 447 miljonit eurot).
2019. aasta II kvartali suurenes eksport 1% ja import jäi möödunud aasta II kvartali tasemele. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga pidurdas ekspordi kasvu enim mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 47 miljonit euro võrra. Enim suurenes II kvartalis transpordivahendite (39 miljonit eurot) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (25 miljonit eurot) väljavedu. Riikide võrdluses on enim suurenenud eksport Hollandisse (67 miljonit eurot), USA-sse (58 miljonit eurot) ja Hispaaniasse (56 miljonit eurot). Eksport on enim vähenenud Lätti (47 miljonit eurot) ja Singapuri (42 miljonit eurot).
II kvartali importi mõjutas märkimisväärselt mineraalsete toodete sisseveo vähenemine (151 miljonit euro võrra), nii suurt langust ei suutnud kompenseerida ka transpordivahendite (kasv 44 miljonit), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (kasv 32 miljonit eurot) ning keemiatööstusetooraine ja toodete (kasv 25 miljonit) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses suurenes import enim Rootsist (84 miljonit eurot) ja Venemaalt (37 miljonit eurot) ning vähenes enim Valgevenest (111 miljonit eurot) ja Hollandist (52 miljonit eurot).
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2018 | 2019 | muutus, % | 2018 | 2019 | muutus, % | 2018 | 2019 | |
| I poolaasta | 6 996 | 7 319 | 5 | 7 943 | 8 074 | 2 | ‒947 | ‒756 |
| I kvartal | 3 296 | 3 564 | 8 | 3 796 | 3 937 | 4 | ‒500 | ‒374 |
| Jaanuar | 1 035 | 1 158 | 12 | 1 253 | 1 279 | 2 | ‒218 | ‒121 |
| Veebruar | 1 118 | 1 164 | 4 | 1 201 | 1 252 | 4 | ‒83 | ‒89 |
| Märts | 1 143 | 1 243 | 9 | 1 342 | 1 407 | 5 | ‒199 | ‒164 |
| II kvartal | 3 700 | 3 755 | 1 | 4 147 | 4 137 | 0 | ‒447 | ‒382 |
| Aprill | 1 195 | 1 242 | 4 | 1 340 | 1 397 | 4 | ‒145 | ‒155 |
| Mai | 1 238 | 1 343 | 8 | 1 405 | 1 446 | 3 | ‒167 | ‒103 |
| Juuni | 1 268 | 1 170 | ‒8 | 1 402 | 1 293 | ‒8 | ‒134 | ‒124 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osa-tähtsus,% | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 170 | 100 | ‒8 | KOKKU | 1 293 | 100 | ‒8 |
| EL-28 | 873 | 75 | 0 | EL-28 | 1 053 | 81 | ‒3 |
| Euroala 19 riiki | 584 | 50 | ‒5 | Euroala 19 riiki | 744 | 57 | ‒4 |
| EL-i välised riigid | 296 | 25 | ‒26 | EL-i välised riigid | 241 | 19 | ‒25 |
| 1. Soome | 186 | 16 | ‒3 | 1. Soome | 172 | 13 | ‒3 |
| 2. Rootsi | 138 | 12 | 8 | 2. ootsi | 141 | 11 | 24 |
| 3. Läti | 110 | 9 | ‒22 | 3. Leedu | 131 | 10 | ‒10 |
| 4. USA | 91 | 8 | 20 | 4. Saksamaa | 129 | 10 | ‒9 |
| 5. Leedu | 78 | 7 | 22 | 5. Läti | 114 | 9 | 10 |
| 6. Saksamaa | 70 | 6 | ‒14 | 6. Venemaa | 108 | 8 | ‒8 |
| 7. Taani | 67 | 6 | 65 | 7. Poola | 83 | 6 | ‒2 |
| 8. Venemaa | 64 | 5 | ‒9 | 8. Holland | 54 | 4 | ‒22 |
| 9. Holland | 46 | 4 | 44 | 9. Belgia | 39 | 3 | 61 |
| 10. Norra | 37 | 3 | ‒42 | 10. Hiina | 38 | 3 | ‒18 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 170 | 100 | ‒8 | 1 293 | 100 | ‒8 | ‒124 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 97 | 8 | 5 | 136 | 11 | 5 | ‒39 |
| Mineraalsed tooted (V) | 145 | 12 | ‒29 | 168 | 13 | ‒32 | ‒23 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 59 | 5 | ‒8 | 103 | 8 | ‒9 | ‒43 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 34 | 3 | ‒12 | 71 | 5 | 0 | ‒37 |
| Puit ja puittooted (IX) | 117 | 10 | ‒15 | 47 | 4 | ‒3 | 70 |
| Paber ja pabertooted (X) | 24 | 2 | ‒13 | 22 | 2 | ‒8 | 3 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 30 | 3 | ‒6 | 48 | 4 | ‒7 | ‒18 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 92 | 8 | ‒13 | 118 | 9 | ‒9 | ‒26 |
| Mehaanilised masinad (84) | 96 | 8 | ‒1 | 137 | 11 | ‒5 | ‒41 |
| Elektriseadmed (85) | 190 | 16 | ‒7 | 161 | 12 | ‒12 | 29 |
| Transpordivahendid (XVII) | 108 | 9 | 31 | 174 | 13 | 15 | ‒67 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 38 | 3 | 9 | 32 | 2 | 3 | 7 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 98 | 8 | ‒12 | 31 | 2 | ‒5 | 66 |
| Muu | 42 | 4 | 18 | 48 | 4 | 5 | ‒5 |
Statistika alus on küsimustik „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15. juuli 2019, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 22. juulil 2019. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.