Veidi üle kümnendiku eluruumidest on ehitatud sellel sajandil
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76% ehk kokku 542 500. Neist 99,1% on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0.9% ühiseluruumid.
Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid. Pooled nendest on väiksemad kui 60m2, neljandik eluruume on pindalaga 60–80m2 ning ülejäänud neljandik üle 80m2. Peaaegu kaks kolmandikku asustatud eluruumidest on 2- ja 3-toalised eluruumid, vastavalt 32% ja 31%.
Kõigist asustatud eluruumidest on 66%-l olemas kõik neli mugavust: kraanivesi, vesiklosett, vann või dušš ning keskküte. 83%-l asustatud eluruumidest on olemas kraanivesi, 86%-l on võimalus käia vannis või duši all, keskküttega on soojendatud 69% ja vesiklosett on olemas 87%-l.
Olemasolevatest eluruumidest 11% ehk 78 000 asub hoonetes, mille ehitusaasta on olnud 2001 või peale seda. Eesti keskmisest suurem uute eluruumide osatähtsus on Harju ja Tartu maakonnas.
Statistikaamet avaldab 2019. aastal teistkordselt elamumajanduse andmeid tuginedes Eesti registrite andmetele. Kasutatud metoodika on koostatud 2020/2021. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades.
Eluruumide üldkogum on moodustatud kolme registri andmete alusel: aadressiandmete süsteem (ADS), rahvastikuregister (RR) ja ehitisregister (EHR), tehnilised andmed on pärit EHRst ja vajadusel on neid täiendatud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Aasta jooksul on EHR koostöös Maa-ameti ja kohalike omavalitsustega teinud kõvasti töid hoonete ja eluruumide alakaetuse vähendamiseks ning tehniliste tunnuste täiendamiseks ja parandamiseks. Muutused EHRs oli põhjuseks 01.01.2017 seisuga elamumajanduse tabelite muutmiseks.
Statistikatöö „Elamumajandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.