Eesti-sisestel laevaliinidel mullu sõitjate arv suurenes
Statistikaameti andmetel kasvas 2018. aastal varasema aastaga võrreldes sõitjate arv peamistel riigisisestel regulaarsetel merelaevaliinidel 3%, kuid vähenes rahvusvahelistel vedudel 1%. Sadamate kaubamaht tonnides kasvas ligi 3%.
Peamistel Eesti-sisestel regulaarsetel merelaevaliinidel oli mullu sõitjaid ligi 2,5 miljonit ehk 67 400 sõitjat enam kui 2017. aastal. Neil liinidel tehti ka 471 laevareisi rohkem kui 2017. aastal ehk üle 16 600 reisi. Eesti-sisestel merelaevaliinidel teenindati ligi 1 miljon sõidukit ehk üle 52 100 sõiduki enam kui 2017. aastal. 71% laevadega Eesti-sisestel liinidel veetud sõidukitest olid sõiduautod ning neljandik veoautod ja haagised.
2018. aastal väisas Eesti sadamaid rahvusvahelistel vedudel ligi 10,7 miljonit sõitjat, mis on veidi vähem kui 2017. aastal. Vähenemist mõjutas enim sõitjate arvu vähenemine Eesti ja Soome vahelistel laevaliinidel. Neil vedudel ulatus sõitjate arv 8,9 miljonini. Sõitjate arv vähenes ka Eesti ja Rootsi vahelistel liinidel, kus veeti ligi 1,3 miljonit sõitjat. Rahvusvahelistel laevaliinidel teenindati 2018. aastal sadamates üle 2 miljoni sõiduki, neist 71% olid sõiduautod ning 26% veoautod ja haagised. Kruiisihooajal aprillist oktoobrini saabus ristluslaevadega Eestisse 652 790 merereisijat ehk kümnendik rohkem kui aasta varem.
Eesti sadamates käideldi 2018. aastal 35,9 miljonit tonni kaupa, seda on 1,1 miljonit tonni enam kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2018. aastal sadamate kaubamahust 24,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11,4 miljonit tonni. Kaupu lastiti 4% ja lossiti 1% rohkem kui 2017. aastal. Transiitkauba vedu sadamate kaudu kasvas 7% võrreldes 2017. aastaga ja ulatus 19,1 miljoni tonnini. Transiitkaupa lastiti 14 miljonit tonni ja lossiti 5,1 miljonit tonni. Transiitkaubana käideldi sadamates enim rafineeritud naftatooteid (12 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 6%. Kemikaalide ja keemiatoodete vedu transiitkaubana ulatus 6 miljoni tonnini, kasvades aastaga üle viiendiku. Sadamate kaudu veeti välismaale 10,6 miljonit tonni ja välismaalt saabus 6,3 miljonit tonni kaupa. Välismaale veeti sadamate kaudu enim koos transporditavaid segakaupu (3,3 miljonit tonni) ning metsandus- ja metsavarumistooted (2,5 miljonit tonni). Välismaalt saabus sadamate kaudu Eestisse enim koos transporditavaid segakaupu (3,2 miljonit tonni) ning kaevandus- ja karjääritooteid (1,4 miljonit tonni). Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 5% ja oli 2018. aastal 241 000 TEU-d. Konteinereid veeti sadamate kaudu Eestist välja üle 117 480 TEU ning võeti sadamates vastu 123 520 TEU-d.
Eesti sadamatesse saabus 2018. aastal elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmetel välisriikide sadamatest enim segalastilaevu ehk 9322 laeva (sh reisi-veeremilaevad). Väliriikide sadamatest saabus Eesti sadamatesse ka 944 vedellastilaeva, 295 konteinerilaeva, 159 puistlastilaeva, 117 erilaeva ning 340 ristlus- ehk merematkalaeva.
TEU (Twenty-foot Equivalent Unit) ehk standardühik erimahuliste konteinerite loendamiseks ja konteinerilaevade või konteineriterminalide mahutavuse väljendamiseks. Üks 20-jalane ISO konteiner võrdub ühe TEU-ga.
Statistika aluseks on kvartaliküsimustikega „Merevedu,“ „Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu“ ning „Kaubavedu sadamate kaudu“ kogutud info ja elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.
Statistikatööde avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet transpordi statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.