Teravilja saagikus jäi kolmandiku võrra madalamaks
2018. aastal saadi hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi teravilja, teatab Statistikaamet. Seda on kolmandiku võrra madalam kui 2017. aastal.
Teraviljasaak kokku oli 919 828 tonni, mida on 29,9% vähem kui aasta varem. Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 tonni oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi.
2018. aastal oli teravilja külvipind suurem kui aasta varem. Teravilja kasvatati 350 433 hektaril, mida on 6% rohkem kui aasta varem. Nisu kasvatati 154 579 hektaril – 8,9% vähem kui 2017. aastal. Odra kasvupind suurenes 35,1% ja oli 138 485 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 18,5% ja oli 10 854 hektarit.
Kaunviljasaak oli 70 966 tonni ehk 5,8% väiksem kui 2017. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 46 805 hektaril ehk 28,6% vähem kui 2017. aastal. Kaunvilja kasvupind on viimase kümne aasta jooksul pidevalt suurenenud ja 2018. aastal oli esmakordne vähenemine.
Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 113 595 tonni. 2018. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 72 683 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1563 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet. Seega saadi ka rapsi- ja rüpsiseemet hektarilt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem.
Kartulisaak oli 2018. aastal 88 434 tonni, mis oli 3% väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli kokku 5205 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilogrammi kartuleid.
Statistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed ja statistiline küsimustik „Taimekasvatus“, mille esitamise tähtaeg oli 1.11.2018. Statistikaamet avaldas taimekasvatuse andmete aastakokkuvõtte 56 tööpäevaga. Statistikatöö „Taimekasvatus“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.