Kulutused teadus- ja arendustegevusele mullu suurenesid

Eesti teadus- ja arendustegevuse kulud on viimastel aastatel olnud üsna terava tähelepanu all. Üks põhjus on „Eesti 2020“ konkurentsivõime kavas püstitatud eesmärk tõsta 2020. aastaks teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsus 3%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP). Eelnevate aastate tulemused pole seatud eesmärgi lävendini küündinud, samas on selleni jõudmiseks veel ka aega.

2016. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused vähenesid varasema aastaga võrreldes, 2017. aasta sõnum on märksa positiivsem — kogukulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 2016. aastaga võrreldes 13%. Kasv kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris oli 23% ja ettevõtlussektoris 3%.

Rahvusvahelises võrdluses on oluline jälgida teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeksit, mis on teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste suhe SKP-sse. Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks oli 2017. aastal 1,29. Hoolimata teadus- ja arendustegevuse kogukulude kasvust, ei parandanud see oluliselt Eesti intensiivsuse indeksi määra. Oma osa on siin asjaolul, et Statistikaamet korrigeeris aastate 2014–2016 sisemajanduse koguprodukti ülespoole. Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingrea keskel — koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne.

Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40% piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72% ja ettevõtlussektori rahastatud 4%. Oluline on märkida, et riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi, mis käivad läbi riigieelarve ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32%.Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15%.

Veidi enam kui pool teadus- ja arendustegevuse kogukuludest oli 2017. aastal suunatud katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest hõlmas 28% ja rakendusuuringute osatähtsus 21%. Sektorite kaupa on jaotus erinev. Nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris panustati kõige rohkem alusuuringute korraldamisse. Ettevõtlussektoris viiakse pigem uued teadmised praktikasse ehk 82% teadus- ja arendustegevuse kuludest oli seotud katse- ja arendustöödega. Nagu varasematel aastatel nii ka 2017. aastal läks suurem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest tööjõule (56%) ja investeeringute osatähtsus oli 11%. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest hõlmasid kulud tööjõule 60% ja investeeringute osatähtsus kuludes oli 14%.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on 5% enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8%. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.

Statistikatöö „Teadus- ja arendustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Haridus- ja Teadusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.