President Kersti Kaljulaid külastas Statistikaametit
President Kersti Kaljulaid külastas täna Statistikaametit, et tutvuda suurandmete ja eksperimentaalstatistika kasutamisvõimalustega riikliku statistika tegemisel ning Eesti inimeste elukeskkonna parandamisel.
„On hea näha, kuidas Statistikaamet töötab selle nimel, et riigis oleks võimalikult lihtne teha tarku otsuseid,“ ütles president Kersti Kaljulaid pärast kohtumist ameti juhtidega. Riigipea sõnul on andmete kogumise ja analüüsimise kõrval järjest olulisem ka see, et need oleks arusaadavad ja lihtsalt kasutatavad ning tõdes, et ootab huviga ameti plaanitavaid avaliku sektori personaliseeritud juhtimislaudu.
„Statistikaameti arengukavas on kesksel kohal personaliseeritud statistika pakkumine tarbijatele, kes tahavad vastuseid kiiresti ja reaalaja andmetele tuginedes, seega peame sisuliselt üles ehitama riigi andmehalduse, mille abil oleks võimalik teha reaalaja andmetel baseeruvaid otsuseid,“ ütles Statistikaameti peadirektor Mart Mägi ameti lähiaastate strateegilisi plaane selgitades.
Mägi tõdes, et lähikümnendi nutika riigi ja andmepõhiste otsuste tegemise olulisim alustala on kvaliteetsed, õiges vormis ja õigeaegsed andmed. Riigis peab olema loodud andmete taaskasutamise võimekus, mis tagab, et üht andmestikku ei kogutaks mitu korda. Selliselt kogutud andmete põhjal on võimalik teha andmekaevet, et leida kiirelt vastuseid ühiskonna kriitilistele muredele. „Andmehalduse juhtimise kaudu peaks Statistikaametist saama n-ö e-riik 2.0 aluskivi,“ tõdes Mägi.
Ameti igapäevatöö ja lähiaastate strateegiliste arengusuundade kõrval tundis president huvi ka suurandmete ja eksperimentaalstatistika kasutamisvõimaluste vastu riikliku statistika tegemisel. „Suurandmed pakuvad võimalust teha statistikat kiiremini ja efektiivsemalt ning see on suund, mille poole Euroopa statistikaametid liiguvad,“ märkis Mart Mägi. Eesti esimese registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistamisel on Statistikaamet testinud elektri kaugmõõtjate andmete kasutamisvõimalusi tühjade eluruumide määramisel, samuti on elektritarbimise andmeid kasutades võimalik jälgida rahvastiku paiknemise dünaamikat. „Jätkame tööd, et jõuda suurandmetest kvaliteetse statistika tootmiseni. Suurandmete kasutamine võimaldaks Statistikaametil mitmekesistada tooteportfelli ja pakkuda olulise administratiivse kuluta täiesti uut statistikat,“ selgitas ta.