II kvartalis majanduskasv kiirenes
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2018. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,7%, teatab Statistikaamet.
2018. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,4 miljardit eurot.
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 1,4%. Võrreldes 2017. aasta II kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,7%.
Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehituse tegevusala lisandväärtuse kasv. Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim. Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side. Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ja haldus- ja abitegevused.
Sisenõudlus suurenes II kvartalis 4,5%. Jätkuvalt pidurdab sisenõudlust kapitali kogumahutus põhivarasse, mis langes 0,8%. Investeerimistegevus on vähenenud kõigis põhivaraliikides kogu mittefinantsettevõtete sektoris. Seevastu ülejäänud sektorites võis näha kapitali kogumahutuse kasvu. Eratarbimise kasvutempo II kvartalis oluliselt ei muutunud, püsides 4,0% juures.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas II kvartalis 5,9%. Esimese kvartali langusest taastunud kaupade eksport kasvas 5,0%. Enim mõjutas seda arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning puittoodete eksport. Kiirenevalt kasvavat teenuste eksporti mõjutasid enim arvutiteenused ning laondus ja veondust abistavad tegevused. Kaupade ja teenuste import suurenes II kvartalis 7,0%, teenuste import seejuures koguni 11,0%. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli II kvartalis 3,6%.
Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7%. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1,0%. Tänu veidi aeglustunud palgakasvule aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3%.
Statistikaamet revideeris iga-aastase tavapärase revisjoni käigus aastate 2014–2017 rahvamajanduse näitajaid pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samuti avaldati 2018. aasta I kvartali uuendatud andmed.
2018. aastal tehtud rahvamajanduse arvepidamise revisjoni ja selle mõju kohta loe täpsemalt /uudised/78080.
Statistikatöö „Rahvamajanduse arvepidamine“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet seda statistikatööd teeb.