Vabade ametikohtade arv IV kvartalis vähenes
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2017. aasta IV kvartalis ligi 10 600 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Kui vabade ametikohtade arv oli eelmises kvartalis viimaste aastate suurim, siis IV kvartalis vähenes vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise kvartaliga 17%. Võrreldes 2016. aasta IV kvartaliga suurenes vabade ametikohtade arv samuti 17%.
2017. aastal oli vabade ametikohtade arv I kvartalis ligi 11 200, II kvartalis ligi 12 000 ja III kvartalis ligi 12 700.
Ametikohtade koguarvus (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) on endiselt kõige suurem osa töötleva tööstuse (20%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) valdkonna ametikohtadel. Töötleva tööstuse ja kaubanduse tegevusalad on samuti suurimad tööpakkujad ehk seal on vabade ametikohtade arv samuti kõige suurem. Ametikohtade koguarv oli IV kvartalis ligi 552 900. Eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes suurenes näitaja 0,9% ja 2017. aasta III kvartaliga võrreldes vähenes 1,1%.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2017. aasta IV kvartalis 1,9%, mis oli 0,4 protsendipunkti väiksem kui eelmises kvartalis ja 0,3 protsendipunkti suurem kui 2016. aasta IV kvartalis.
Vabade ametikohtade määr oli IV kvartalis kõrgeim info ja side (2,9%), haldus- ja abitegevustes (2,8%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (2,7%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr mäetööstuses (0,2%) ja kinnisvaraalases tegevuses (0,8%).
Kolmveerand (74%) vabadest ametikohtadest olid erasektoris ja iga neljas vaba ametikoht avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2017. aasta IV kvartalis kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,7%) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,4%). Madalaim oli vabade ametikohtade määr Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1,7%) ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1,1%).
Enamik vabadest ametikohtadest olid nagu varemgi Harjumaal (68%), sh Tallinnas (53%), järgnesid Tartu (9%) ja Ida-Viru maakond (5%). Vabade ametikohtade arv oli väikseim Hiiu, Jõgeva ja Võru maakonnas.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli 2017. aasta III kvartalis ligi 105 900, mis on eelmise kvartaliga võrreldes 12% suurem ning 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 18% suurem. Tööjõu käive vähenes aastataguse ajaga võrreldes mäetööstuses (24%) ning kunsti, meelelahutusese ja vaba aja tegevusalal (7%). Kõige enam suurenes tööjõu käive kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (40%), veevarustuses; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (40%) ning ehituses (38%). Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv oli endiselt suurim töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.
Hinnangud põhinevad statistikatööl „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine“, mida Statistikaamet teeb alates 2005. aastast. 2017. aastal oli valimis 12 600 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Alates 2016. aasta II kvartalist kasutab Statistikaamet uuringu küsimustike eeltäitmiseks Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmeid. Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeva seisuga vabad ametikohad, s.o vast loodud, vabad või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saavad tasustatavad ametikohad, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.