Mais kaubavahetus hoogustus
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta mais võrreldes eelmise aasta maiga 15% ning import 14%, teatab Statistikaamet. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete ekspordi ja impordi oluline suurenemine.
2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot (2016. aasta mais 147 miljonit eurot).
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 miljonit eurot), Kanadasse (23 miljonit eurot), Saudi Araabiasse (20 miljonit eurot) ja Saksamaale (20 miljonit eurot). Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Venemaale suurenes mehaaniliste masinate (sh ekskavaatorid, puidu ja maakide töötlemise seadmed), Kanadasse mineraalsete toodete (sh mootori kütus), Saudi Araabiasse mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli) ja põllumajandussaaduste (sh söödaoder) ning Saksamaale elektriseadmete (sh kommunikatsiooni seadmed) väljavedu. Eksport kahanes enim Rootsi (39 miljonit eurot), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (53 miljonit eurot), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (28 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (24 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete (43 miljonit eurot) väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 72% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu kasvas mais 12% ja re-eksport 25%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (sh põlevkivikütteõli, elektrienergia), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal, puidugraanulid), põllumajandussaaduste ja toidukaupade (sh teravili) ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel ja puitmajad) väljaveo suurenemine.
2017. aasta mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen). Enim kahanes import Ungarist, kust toodi vähem sisse elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, transpordivahendeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas mineraalsete toodete, metalli ja metalltoodete ning kahanes elektriseadmete sissevedu.
2017. aasta mais kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 1% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 11%.
| Sihtriik,riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik,riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus,% | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1 152 | 100 | 15 | KOKKU | 1 304 | 100 | 14 |
| EL 28 | 810 | 70 | 7 | EL 28 | 1 051 | 81 | 10 |
| Euroala 19 | 534 | 46 | 17 | Euroala 19 | 750 | 58 | 9 |
| EL välised riigid | 341 | 30 | 41 | EL välised riigid | 253 | 19 | 31 |
| 1. Soome | 180 | 16 | 10 | 1. Soome | 162 | 12 | 8 |
| 2. Rootsi | 167 | 14 | -19 | 2. Saksamaa | 138 | 11 | 6 |
| 3. Läti | 100 | 9 | 5 | 3. Leedu | 120 | 9 | 10 |
| 4. Venemaa | 80 | 7 | 53 | 4. Rootsi | 112 | 9 | 17 |
| 5. Saksamaa | 72 | 6 | 39 | 5. Läti | 106 | 8 | 9 |
| 6. Leedu | 70 | 6 | 15 | 6. Venemaa | 89 | 7 | 85 |
| 7. Norra | 42 | 4 | 15 | 7. Poola | 87 | 7 | 16 |
| 8. USA | 34 | 3 | -6 | 8. Holland | 74 | 6 | -3 |
| 9. Taani | 31 | 3 | 2 | 9. Hiina | 59 | 4 | 20 |
| 10. Holland | 29 | 3 | 47 | 10. Suurbritannia | 38 | 3 | 21 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus,% | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 152 | 100 | 15 | 1 304 | 100 | 14 | -153 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 103 | 9 | 38 | 137 | 11 | 13 | -34 |
| Mineraalsed tooted (V) | 121 | 11 | 76 | 145 | 11 | 63 | -24 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 59 | 5 | 19 | 108 | 8 | 18 | -49 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 37 | 3 | 7 | 76 | 6 | 16 | -39 |
| Puit ja puittooted (IX) | 130 | 11 | 22 | 47 | 4 | 16 | 83 |
| Paber ja pabertooted (X) | 32 | 3 | 18 | 26 | 2 | 16 | 6 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 33 | 3 | 8 | 56 | 4 | 6 | -22 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 85 | 7 | 7 | 119 | 9 | 21 | -34 |
| Mehaanilised masinad (84) | 97 | 8 | 41 | 136 | 10 | 9 | -39 |
| Elektriseadmed (85) | 198 | 17 | -18 | 196 | 15 | -5 | 3 |
| Transpordivahendid (XVII) | 81 | 7 | 24 | 138 | 11 | 6 | -57 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 37 | 3 | 15 | 30 | 2 | 7 | 8 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 98 | 9 | 14 | 34 | 3 | 12 | 63 |
| Muu | 40 | 4 | 18 | 58 | 4 | 27 | -18 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.06.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.06.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.