I kvartalis ehitusmahud suurenesid
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 20% rohkem, teatab Statistikaamet. Vaid Eesti ehitusturgu arvesse võttes kasvasid ehitusmahud 18%. Tegemist on suurima ehitusmahtude kasvuga viimase viie aasta jooksul.
I kvartalis ehitati omal jõul 453 miljoni euro eest, sellest hooneid 343 miljoni ja rajatisi 110 miljoni euro eest. 2016. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16% ning rajatiste ehitamine enam kui kolmandiku võrra.
Kohaliku ehitusturu kasvule aitas kaasa rajatiste ehitus, mis pöördus pärast 2014. aastal alanud langust taas kasvule. Seni ehitusturgu põhiliselt elavdanud hoonete ehitamine jätkas kasvutrendi ka käesoleva aasta alguses. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2016. aasta I kvartaliga võrreldes ligi poole võrra põhiliselt hooneehitustööde mahu kasvu tulemusena. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 11%.
Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aasta I kvartalis kasutusse 1264 uut eluruumi, mida on 271 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinna korterelamutes.
Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. 2017. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 1764 eluruumi ehitamiseks, mida on üle kolmandiku rohkem kui mullu I kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 264 mitteelamut kasuliku pinnaga 265 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Statistika aluseks on küsimustik „Majandustegevus kvartal”, mille esitamise tähtaeg oli 20.04.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 24 tööpäevaga. Statistikatöö „Ettevõtete kvartali majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.