Müüdud vesiviljelustoodangu maht mullu suurenes
Vesiviljelusettevõtted müüsid 2016. aastal 868 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatab Statistikaamet. 2016. aastal müüdud toodangu maht oli viimase 20 aasta üks suurimaid.
Kui 2014. aastal turustati rekordkogus (869 tonni) kaubakala ja -vähki, siis 2016. aastal müüdud toodangu maht oli vaid 0,1% väiksem. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.
Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2015. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70%, siis 2016. aastal 78%. 2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on ühtlasi 20 aasta suurima müüdud kogusega.
Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.
Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse veel teisigi kalaliike (ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, tuuralised (siberi ja vene tuur) ja valgeamuur).
Toidukalamarja turustati 2016. aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal. Toodangu rahaline väärtus vähenes samuti 1,5 korda. 2016. aastal müüdi toidukalamarja 127 800 euro eest, aasta varem 197 000 euro eest.
2016. aastal müüdi välisriikidesse 9% kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.
Statistikaamet kogub statistilise vaatlusega andmeid kala- ja vähikasvatuse kohta kõikidelt ettevõtetelt, mille põhi- või kõrvaltegevusala on vesiviljelus. Vaatluse valim on koostatud Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidus ning Toidu- ja Veterinaarametis tunnustatud ettevõtete nimekirja ning statistilise profiili andmete põhjal. Statistikatöö „Kalakasvatus“ avaliku huvi peamine esindaja on Maaeluministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.