Kaubavahetuse kasv jaanuaris jätkus
Kaupade eksport kasvas 2017. aasta jaanuaris võrreldes eelmise aasta jaanuariga 14% ja import 40%, teatab Statistikaamet. Ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ning impordi suurt kasvu ühekordsed tehingud transpordivahenditega.
2017. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 430 miljonit eurot (2016. aasta jaanuaris 155 miljonit eurot). Rekordilise kaubavahetuse puudujäägi peamiseks põhjuseks on ühekordsed tehingud transpordivahenditega. Ilma ühekordsete tehinguteta suurenes import 12% ja kaubavahetuse puudujääk oli 164 miljonit eurot.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (15%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (25 miljonit eurot ehk kaks korda), Soome (16 miljonit eurot) ja Saksamaale (15 miljonit eurot). Eksport kasvas Hollandisse peamiselt mineraalsete toodete, Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning Saksamaale elektriseadmete väljaveo suurenemise tõttu. Eksport kahanes enim Rootsi.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Väljaveo suurenemist mõjutas mineraalsete toodete (kasv 39 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (kasv 27 miljonit eurot) eksport. Vähenes mehaaniliste seadmete väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas jaanuaris 73% kogu ekspordist. Võrreldes 2016. aasta jaanuariga suurenes 2017. aasta jaanuaris Eesti päritolu kaupade väljavedu 14%, samas re-eksport ehk välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu 12%. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim metalli ja metalltoodete (sh metalli jäätmed), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust hööveldatud lauad), ning mineraalsete toodete (sh põlevkiviõli, kütteõli) väljaveo suurenemine. Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Saksamaale. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Saksamaale (13 miljoni euro võrra) ja samas vähenes Rootsi (23 miljoni euro võrra).
2017. aasta jaanuaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (27% Eesti koguimpordist), Leedust (10%), Saksamaalt (8%) ja Venemaalt (8%). Kõige rohkem kasvas import Soomest (kasv 226 miljonit eurot ehk ligi kolm korda) ja Venemaalt (kasv 44 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 4 miljonit eurot).
Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid, elektriseadmeid ja mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi kasvu transpordivahendite (sh laevad), mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning metalli ja metalltoodete (sh lehtvaltstooted) sisseveo suurenemine. Enim kahanes mehaaniliste seadmete sissevedu.
2017. aasta jaanuaris kasvas väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 2% ja impordi mahuindeks võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 12%.
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 936,8 | 100 | 14 | KOKKU | 1367,1 | 100 | 40 |
| EL28 | 697,1 | 74 | 7 | EL28 | 1125,6 | 82 | 39 |
| Euroala19 | 456,6 | 49 | 18 | Euroala19 | 861,8 | 63 | 50 |
| EL välised riigid | 239,7 | 26 | 38 | EL välised riigid | 241,5 | 18 | 42 |
| 1.Soome | 144,2 | 15 | 12 | 1.Soome | 365,2 | 27 | - |
| 2.Rootsi | 143,1 | 15 | -12 | 2.Leedu | 135,2 | 10 | 18 |
| 3.Läti | 85,2 | 9 | 0 | 3.Saksamaa | 109,6 | 8 | 12 |
| 4.Saksamaa | 62,1 | 7 | 31 | 4.Venemaa | 104,8 | 8 | 72 |
| 5.Leedu | 53,8 | 6 | 9 | 5.Poola | 102,3 | 7 | 43 |
| 6.Venemaa | 47,6 | 5 | 34 | 6.Rootsi | 90,4 | 7 | -3 |
| 7.Holland | 45,4 | 5 | - | 7.Läti | 85,3 | 6 | 12 |
| 8.Norra | 41,2 | 4 | 17 | 8.Holland | 67,6 | 5 | 12 |
| 9.Taani | 32,5 | 3 | -4 | 9.Hiina | 48,1 | 4 | 10 |
| 10.USA | 29,4 | 3 | 8 | 10.Suurbritannia | 23,1 | 2 | 5 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 936,8 | 100 | 14 | 1 367,1 | 100 | 40 | -430,3 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 76,8 | 8 | 10 | 108,9 | 8 | 10 | -32,0 |
| Mineraalsed tooted (V) | 101,0 | 11 | 63 | 165,5 | 12 | 23 | -64,6 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 53,4 | 6 | 48 | 101,1 | 7 | 23 | -47,7 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 29,9 | 3 | 19 | 55,5 | 4 | 14 | -25,6 |
| Puit ja puittooted (IX) | 113,5 | 12 | 21 | 35,2 | 3 | 33 | 78,2 |
| Paber ja pabertooted (X) | 27,3 | 3 | 11 | 21,8 | 2 | 15 | 5,5 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 28,9 | 3 | 8 | 52,3 | 4 | 12 | -23,4 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 77,2 | 8 | 54 | 90,4 | 7 | 31 | -13,2 |
| Mehaanilised masinad (84) | 64,7 | 7 | -17 | 89,3 | 6 | -6 | -24,6 |
| Elektriseadmed (85) | 167,8 | 18 | -3 | 174,7 | 13 | -3 | -6,9 |
| Transpordivahendid (XVII) | 52,4 | 6 | 6 | 369,4 | 27 | - | -317,1 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 25,2 | 3 | -9 | 23,7 | 2 | 6 | 1,5 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 84,1 | 9 | 8 | 29,6 | 2 | 22 | 54,5 |
| Muu | 34,5 | 3 | 18 | 49,6 | 3 | 27 | -15,2 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.02.2017, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.02.2017. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.