Statistika aastaraamat kirjeldab Eesti elu arvudes
Statistikaamet esitleb täna, 27. juulil kogumikku „Eesti statistika aastaraamat 2016“, mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega.
Kogumik pakub kõikide statistilise jälgimise alla kuuluvate eluvaldkondade aastakokkuvõtteid. Aastaraamat talletab valdkondades aasta jooksul toimunud olulisi muutusi, võrdleb varasemaid aastaid ja pakub rahvusvahelist võrdlust. Esitlusel keskendub Statistikaamet kahele teemale.
Peaanalüütik Siim Krusell annab ülevaate Eesti tööturul ja leibkondade toimetulekus toimunud muutustest. Krusell toob positiivsena välja tööturu hea vormi ja reaalpalga jätkuva suurenemise. „Hoolimata sellest, et tööealiste ehk 15–74-aastaste arv rahvastikus oli 2015. aastal väiksem kui eelneval aastal, kasvas tööturul aktiivsete inimeste arv,“ selgitas Krusell ning lisas, et hõivatute arv kasvas nii tänu töötute arvu vähenemisele kui ka mitteaktiivsete tööleminekule.
2015. aastal paranesid ka inimeste hinnangud oma toimetulekule: toime ei tulnud 12% elanikest, mida on kaks protsendipunkti vähem kui aasta varem. „Kas inimene töötab või mitte, mõjutab subjektiivseid toimetulekuhinnanguid kõige rohkem,“ märkis Krusell ning selgitas, et kuna tööpuudus oli 2015. aastal madalam kui 2014. aastal, on ootuspärane, et ka toimetulekuhinnangud paranesid. Krusell tõi välja, et kuigi toimetulek on paranenud, on riskirühmad jäänud samaks. „Suuremas vaesusriskis on näiteks üksi elavad vanemaealised, üksi lapsi kasvatavad vanemad ja lasterikkad pered,“ selgitas ta.
Vanemanalüütik Alis Tammur räägib aastaraamatu esitlusel rahvastikutrendidest. 2015. aastal kasvas esimest korda taasiseseisvunud Eestis rahvaarv välisrände tõttu rohkem, kui loomuliku iibe tõttu vähenes. „Sisserändajatest 52% ja väljarändajatest 69% olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine,“ tõi Tammur välja. „Siseriiklikus rändes toimub endiselt koondumine pealinnaregiooni – kuigi Eesti rahvaarv on pikka aega peamiselt vähenenud, on Tallinna ja Harjumaa rahvaarv kasvanud.“
Sündide arvu väike kasv, mis algas 2014. aastal, jätkus ka mullu, kuid loomulik iive jäi endiselt negatiivseks. „Sündide arvu vähenemine on küll praeguseks peatunud, kuid edaspidi peaks langus siiski jätkuma, sest sünnitusealiste naiste arv väheneb,“ selgitas Tammur. „Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta on küll kasvanud, kuid kasv on olnud väga väike: kui 2013. aastal oli see 1,52, siis 2015. aastal 1,58. Rahvastiku taastootmiseks peaks see olema vähemalt 2,1.“
Aastaraamatu esitlus ajakirjanikele toimub täna, 27. juulil kell 11.00 Statistikaametis (Tatari 51, 5. korruse saalis).