Aprillis suurenes kaupade sissevedu ligi kümnendiku võrra
Kaupade eksport kasvas 2016. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 2% ja kaupade import 9%, teatab Statistikaamet. Kaupade sissevedu suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes.
Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot (2015. aasta aprillis 92 miljonit eurot).
Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (19% Eesti koguekspordist), Soome (16%) ja Läti (8%). Eksport suurenes enim Rootsi, Saudi Araabiasse, Nigeeriasse ja Taani. Rootsi eksporditi rohkem elektriseadmeid, kokkupandavaid ehitisi ja mehaanilisi masinaid, Saudi Araabiasse veeti teravilja, Nigeeriasse kütust ning Taani elektriseadmeid ja puitu. Eksport vähenes enim Türki.
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi kasvu mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine. Elektriseadmete grupis suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja tarkvara väljavedu ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaotises suurenes teravilja väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72% kogu ekspordist. Enim kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi (16 miljoni euro võrra), Saudi Araabiasse (10 miljoni euro võrra) ja Keeniasse (7 miljoni euro võrra). Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete (97%), paberi ja pabertoodete (93%) ning mitmesuguste tööstustoodete (88%) ekspordis.
Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest (14% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kõige enam import USA-st, Poolast ja Saksamaalt. Enim kahanes import Valgevenest ja Venemaalt. Impordi langust nendest riikidest mõjutas enim mineraalsete toodete ja kütuse komponentide sisseveo vähenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Impordi väärtus suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes, ainukesena toimus langus mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu elektriseadmete (kasv 26 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (kasv 22 miljonit eurot) sisseveo suurenemine.
Võrreldes märtsiga suurenes aprillis eksport 1% ja import 3%.
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, mln eurot | Osatähtsus, % | Muutus eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kokku | 1 051,4 | 100 | 2 | Kokku | 1 222,2 | 100 | 9 |
| EL-28 | 766,1 | 73 | 0 | EL-28 | 1 001,7 | 82 | 10 |
| EA-19 | 465,9 | 44 | -3 | EA-19 | 703,3 | 58 | 7 |
| EL välised riigid | 285,3 | 27 | 5 | EL välised riigid | 220,5 | 18 | 4 |
| 1. Rootsi | 203,0 | 19 | 10 | 1. Soome | 166,7 | 14 | 1 |
| 2. Soome | 164,0 | 16 | -1 | 2. Saksamaa | 140,0 | 11 | 13 |
| 3. Läti | 89,2 | 8 | -9 | 3. Leedu | 107,0 | 9 | 9 |
| 4. Venemaa | 72,0 | 7 | 8 | 4. Poola | 101,0 | 8 | 22 |
| 5. Leedu | 62,2 | 6 | 10 | 5. Läti | 98,2 | 8 | 2 |
| 6. Saksamaa | 59,0 | 6 | 3 | 6. Rootsi | 94,3 | 8 | 4 |
| 7. Norra | 43,4 | 4 | 0 | 7. Holland | 75,3 | 6 | 20 |
| 8. Taani | 35,5 | 3 | 28 | 8. Venemaa | 66,9 | 5 | -11 |
| 9. Suurbritannia | 26,1 | 2 | -28 | 9. Hiina | 44,6 | 4 | 1 |
| 10. Holland | 25,4 | 2 | -23 | 10. USA | 36,2 | 3 | 121 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, mln eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | mln eurot | osatähtsus, % | muutus eelmise aasta sama kuuga, % | ||
| KOKKU | 1 051,4 | 100 | 2 | 1 222,2 | 100 | 9 | -170,7 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 93,8 | 9 | 15 | 115,8 | 9 | 3 | -22,0 |
| Mineraalsed tooted (V) | 69,8 | 7 | -38 | 103,9 | 9 | -18 | -34,0 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 49,9 | 5 | -4 | 102,6 | 8 | 0 | -52,7 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 35,7 | 3 | 2 | 68,8 | 6 | 14 | -33,1 |
| Puit ja puittooted (IX) | 110,6 | 11 | 6 | 38,7 | 3 | 11 | 71,9 |
| Paber ja pabertooted (X) | 29,6 | 3 | 10 | 24,2 | 2 | 9 | 5,4 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 36,0 | 3 | 20 | 54,3 | 5 | 16 | -18,3 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 72,9 | 7 | -21 | 93,6 | 8 | 0 | -20,7 |
| Mehaanilised masinad (84) | 76,3 | 7 | 2 | 135,5 | 11 | 20 | -59,3 |
| Elektriseadmed (85) | 237,9 | 23 | 18 | 226,0 | 18 | 13 | 11,9 |
| Transpordivahendid (XVII) | 66,6 | 6 | 11 | 128,6 | 11 | 19 | -62,0 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 97,8 | 9 | 8 | 29,2 | 2 | 5 | 68,6 |
| Muu | 74,3 | 7 | 3 | 101,0 | 8 | 28 | -26,5 |
Statistika aluseks on küsimustikud „Intrastat” ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtaeg oli vastavalt 14. ja 15.05.2016, ning Maksu- ja Tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati Statistikaametile 20.05.2016. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 13 tööpäevaga.
Alates 2016. aasta jaanuarist avaldab Statistikaamet igakuiselt Eesti päritolu kaupade eksporti. Andmed on kättesaadavad statistika andmebaasis. Aegrida algab 2013. aastast.