Majandus I kvartalis kasvas

I kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,9 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes muutumatuks ja kasvas 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 1,8%.

Majanduse kasvule aitas kaasa netotootemaksude laekumise suurenemine, mida mõjutas oluliselt alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvu nihkumine eelmise aasta lõpust I kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.

Tegevusaladest mõjutas 2016. aasta I kvartalis SKP-d positiivselt enim kaubanduse tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu hulgi- ja jaekaubandusele. Samas oli majanduskasvu suurim pidurdaja energeetika tegevusala lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvas kiiremini kui hõivatute ja töötatud tundide arv. Hõivatute arv kasvas 0,9% ja töötatud tundide arv kahanes 0,1%. Seega suurenes tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud kasvasid. 2016. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,9%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kahanes 2016. aasta I kvartalis kogumajanduse eksport. Kaupade ja teenuste eksport vähenes hinnamõjusid arvesse võttes neljandat kvartalit järjest peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) väljaveo kahanemise tõttu. Kuigi kaupade ja teenuste eksport vähenes, andis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete väljavedu olulise positiivse panuse Eesti kaubavahetusse.

Pärast neli kvartalit kestnud vähenemist suurenes 2016. aasta I kvartalis kaupade ja teenuste sissevedu hinnamõjusid arvesse võttes 2,6% eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. Kasv toimus peamiselt mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ning mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) impordi suurenemise tõttu. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2016. aasta I kvartalis positiivne, moodustades SKP-st 0,6%.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt. Sisenõudlus suurenes hinnamõjusid arvesse võttes 3,0% peamiselt kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste tõttu. Samuti suurenesid valitsemissektori ning mittetulundusühingute lõpptarbimiskulutused, kuid nende kasv aeglustus.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused suurenesid 5,5% peamiselt eluasemele, vabale ajale, kultuurile ja väljaspool kodu söömisele tehtud kulutuste toel. Kapitali kogumahutus põhivarasse kahanes reaalarvestuses I kvartalis 5,8%, olles enim mõjutatud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute vähenemisest hoonetesse ja rajatistesse.

08.09.2016 avaldab Statistikaamet tavapärase revisjoni aastate 2012–2015 kohta, mis on tehtud pakkumise ja kasutamise tabelite ning ettevõtete aastaaruannete põhjal. Samal kuupäeval avaldatakse ka 2016. aasta I kvartali uuendatud andmed.