Statistikaamet andis ülevaate järgmise rahvaloenduse ettevalmistusest
Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita, tulemused pannakse kokku riiklikes andmekogudes oleva info põhjal. Sellest ka loenduse nimi – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).
Registripõhine rahva ja eluruumide loendus toimub 2020. aastal. Ettevalmistustööd selleks algasid juba 2010. aastal. Registripõhise loenduse õnnestumiseks vajab Statistikaamet andmeid vähemalt 17 riiklikult registrilt. Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup andis tänasel pressikonverentsil ülevaate, kuidas REGREL ettevalmistus on läinud, REGREL projektijuht Diana Beltadze tegi ülevaate 2016. aastal toimuvast I prooviloendusest ning Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmisest.
Andres Oopkaup selgitas, et registrite kasutamine loenduse tegemiseks on uus teema Eesti jaoks, ent on Skandinaaviamaades kasutusel olnud juba aastakümneid. „Registrite andmetel põhinev loendus on pikemas perspektiivis riigile ressursisäästlikum, kuid eeldab andmekogudes andmekorrastustöid,“ selgitas Oopkaup.
2016. aastal teeb Statistikaamet REGREL prooviloenduse (loendusmomendiga 31.12.2015), et testida registripõhise loenduse kontseptsiooni. Prooviloenduse andmehõive tööd on lõppenud ja selle käigus koguti andmeid 22 registrist. Loenduse elanikkonna ja eluruumide üldkogum on määratletud ning välja on selgitatud probleemkohad, millele tuleb ühiskonnas lahendusi otsida. Diana Beltadze tõdes, et praegu ei sisalda registrid kogu elanikkonna kohta kõiki loenduseks vajalikke tunnuseid ning andmete uuendamine registrites ei toimu piisava operatiivsusega. „Registrite andmekvaliteedi, ajakohasuse ja katvuse parandamisel omab olulist rolli elanike kohustus regulaarselt kontrollida ja täpsustada oma andmeid rahvastikuregistris,“ selgitas Beltadze.
Näitena tõi Diana Beltadze välja, et registripõhisel loendusel moodustavad leibkonna ühes eluruumis elavad inimesed. Leib- ja perekondade moodustamise aluseks on elanike rahvastikuregistris registreeritud elukoht. Rahvastikuregistri elukoha järgi on Eestis väga palju üksikvanema peresid kui võrrelda eelmise, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL2011) perede jaotusega, kus aluseks olid elanike ütluspõhised andmed. „Kui laps registreeritakse koos ühe vanemaga lasteaia või kooli valiku jaoks sobivasse elukohta ning teised pereliikmed jäävad endisesse elukohta, saab ühest perest kaks üksikvanema peret,“ selgitas Beltadze.
Üks olulistest andmekogudest, mida registripõhisel loendusel kasutatakse, on rahvastikuregister. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis lähemalt rahvastikuregistri andmete täiendamisest. "Rahvastikuregistrisse on plaanis lisada miljoni perekonnaseisudokumendi andmed," märkis Pungas. Sellega saavad digitaalselt talletatud kõikide Eestis koostatud perekonnaseisudokumentide andmed alates 1926. aastast. "Tänu sellele lihtsustub ka inimeste asjaajamine: rahvastikuregistri kasutajad saavad edaspidi kõik vajalikud perekonnaseisuandmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist," lisas Enel Pungas.
Pressikonverentsi ettekanded on kättesaadavad SIIN.