Sooline palgalõhe 2013. aastal veidi suurenes
2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8% madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatab Statistikaamet. Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus.
Naispalgatöötajate brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 4,58 eurot ning meespalgatöötajatel 6,09 eurot. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 7,0% ja meespalgatöötajate tunnitasu 7,2%, mis oli ka palgalõhe minimaalse suurenemise üks põhjus. Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9%.
Veonduse ja laonduse tegevusalal sooline palgalõhe praktiliselt puudus. Selle tegevusala naispalgatöötajate tunnitasu oli 0,2% kõrgem kui meespalgatöötajatel. Võrreldes 2012. aastaga veonduses ja laonduses nii mees- kui ka naistöötajate arv küll vähenes, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 13,8% ja meestöötajatel 10,8%, see tingis ka palgalõhe kadumise. Meespalgatöötajate osatähtsus veonduse ja laonduse palgatöötajate seas oli 71%.
2013. aastal oli endiselt kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (41,8%). Võrreldes 2012. aastaga vähenes palgalõhe 1,5 protsendipunkti. Sellel tegevusalal vähenes nii mees- kui ka naistöötajate arv, kuid naistöötajate tunnitasu tõusis 5,8% ja meestöötajatel 3,0%, see tingis ka palgalõhe vähenemise. Mehi oli selle tegevusala palgatöötajate seas 28%.
Võrreldes 2012. aastaga suurenes sooline palgalõhe kõige enam muudes teenindavates tegevustes (siia alla kuuluvad pesumajad, keemiline puhastus, iluteenindus jne) 14,9 protsendipunkti ning vähenes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal 7,8 protsendipunkti. Mõlemal tegevusalal toimus suur töötajate arvu ning ka tunnitasude muutus.
Tegevusalade mees- ja naistöötajate brutotunnitasude tõusud ja langused ning ka tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate tunnitasude tase kõigutab ka soolist palgalõhet. Ühest küljest 2013. aastal sooline palgalõhe veidi suurenes, kuid teisest küljest meestöötajate osatähtsus palgatöötajate koguarvus langes 48%-lt 2012. aastal 47%-le 2013. aastal.
Ülevaade 2013. aasta soolisest palgalõhest omaniku liigi ja maakonna järgi on statistikablogis.
Statistikaameti ja Eurostati soolise palgalõhe arvutamise metoodika erineb. Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Sellise arvestuse järgi on Eesti sooline palgalõhe üks Euroopa Liidu suurimaid (2012. aastal 30%). Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe, kus on arvesse võetud kõik ettevõtted ja asutused ning kõik tegevusalad, oli Eestis 2012. aastal 24,6%.