Valitsemissektori defitsiit mullu vähenes
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal esialgsetel andmetel 0,2% ja võlatase 10% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.
2013. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 34 miljoni euroga. Keskvalitsuse puudujääk vähenes 2012. aasta 123 miljonilt eurolt 2013. aasta lõpuks 14 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda ja oli 83 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve oli ka seekord 63 miljoni euroga ülejäägis, ent see oli kasinam kui kolmel eelneval aastal.
Nii valitsemissektori kogukulude kui ka -tulude maht oli 2013. aastal 3% suurem kui aasta varem. Maksutulusid laekus valitsemissektori koondeelarvesse 5% enam. Teist aastat järjest kasvasid enim laekumised üksikisiku- ja ettevõtete tulumaksudest (kokku 15%). Olulise vähenemise tegid läbi omanditulud (langus 16%), seda peamiselt vähenenud dividendide tõttu. Aastaga vähenesid oluliselt välisabi tulud, kuid selle muutuse juures tuleb arvestada 2012. aasta kõrgemat tulude baasi – 2013. aastal moodustasid välisabi tulud 405 miljonit eurot, 2012. aastal 506 ja 2011. aastal 432 miljonit eurot. Üsna suur oli muutus investeeringukuludes – 2013. aastal kulutas valitsemissektor investeeringuteks 154 miljonit eurot vähem kui 2012. aastal.
Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 132,7 miljoni euro võrra, jõudes 2013. aasta lõpuks 1,8 miljardi euroni. Võla kasvu panustasid nii kohalikud omavalitsused kui ka keskvalitsus. Keskvalitsuse poolt väljaantud pikaajaliste võlakirjade maht vähenes 4% ning laenudega seotud kohustused kasvasid 8%. Välisvõla osatähtsus keskvalitsuse võlakohustustest oli ligi 90%.
Eesti osalus Euroopa ajutises päästemehhanismis EFSF (European Financial Stability Facility) suurenes 2013. aastal 104 miljoni euro võrra. Kokku moodustasid EFSF-iga seotud kohustused 2013. aasta lõpus 458 miljonit eurot, millest 80% läks Kreeka, 11% Portugali ja 9% Iirimaa abipakettides osalemisse.
Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2012. aastaga võrreldes 12%. Kasvasid nii lühi- kui ka pikaajaliste laenude mahud (kokku 15%), sealhulgas oli 12% laenudest finantseeritud väliskapitali arvelt. Veidi kasvas ka väljaantud võlakirjade maht (7%). Sarnaselt 2012. aastaga ei panustanud sotsiaalkindlustusfondid ka 2013. aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga.
Eesti valitsemissektori üle-/puudujääk ja võlatase, 2007–2013
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
Eurostat avaldab liikmesriikide esialgsed võla- ja defitsiiditaseme andmed 23. aprillil.
21. mail 2013 võttis Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ESA 2010). Alates 1. septembrist 2014 lähevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid seniselt ESA 95 metoodikalt üle uuele, ESA 2010 metoodikale. Statistikaamet avaldab 23. septembril 2014 tavapärased andmed valitsemissektori defitsiidi ja võlatasemete kohta juba uue metoodika järgi.