Kulutused teadus- ja arendustegevusele jäid 2012. aastal varasema aasta tasemele

Teadus ja arendustegevuse (T&A) kulutuste märkimisväärne tõus Eestis nii 2010. kui 2011. aastal oli tingitud mahukatest investeeringutest uude tehnoloogiasse õlitööstuses. Hoolimata õlitööstuse investeeringute olulisest langusest 2012. aastal Eesti T&A kulutuste maht praktiliselt säilis, seda tänu T&A kulutuste 14%-lisele suurenemisele kasumitaotluseta institutsionaalsetes sektorites (kõrgharidus-, riiklik ja kasumitaotluseta erasektor) ning tänu kasvule ettevõtlussektori paljudel tegevusaladel. Nii näiteks täheldati info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas peaaegu pooleteistkordset T&A kulutuste kasvu.

T&A kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) langes 2011. aasta 2,37%-lt 2,19%-le, kuid seda SKP kasvu arvel, millega T&A kulutused ei suutnud ühte sammu käia.

Riigi osatähtsus T&A kulutuste rahastajana ulatus veel sajandivahetusel 60%-ni ja on sestsaadik ettevõtlussektori jõudsalt kasvava rahastamise kõrval languses, jäädes 2012. aastal 38% tasemele. Samas kasvab riigipoolse rahastuse maht pidevalt ja see suurenes ka 2012. aastal 20 miljoni euro võrra ehk 16%. Siinjuures on oluline märkida, et riigieelarve vahendusel saadud Euroopa Liidu toetused liigitatakse riigilt saaduteks. Ettevõtlussektori T&A kulutuste poolel on küll riigi osatähtsus rahastajana alla kümnendiku, kuid ka seal kasvas riigipoolne rahastamine 2012. aastal 22% ehk 16,5 miljonilt eurolt 20,2 miljoni euroni, seda ennekõike EASi väikeettevõtete toetuste ja arenduskeskuste rahastamise kujul.

Veelgi olulisem on aga see, et T&A kulutuste rahastamise osatähtsus valitsemissektori kogukuludes on jätkuvalt kasvutrendis (erandiks vaid kriisiaegne 2009), mis annab põhjust oodata asjaomastes strateegiadokumentides Eesti jaoks T&A valdkonnas püstitatud eesmärkide täitumist.