Jaemüügi kasvu mõjutasid augustis enim tööstuskaupade kauplused

2013. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 410,6 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 319 eurot elaniku kohta. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük kasutatud kaupade kauplustes ning väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga kolmveerandi võrra (77%). Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike – tänavu augustis oli see 1,7%. Keskmisest enam suurenes augustis jaemüük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 20%) ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmetega, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjadega (kasv 12%).

Jaemüük toidukaupade kauplustes on viimastel kuudel kasvanud stabiilselt 3–4%. Augustis jaemüügi stabiilne kasv neis kauplustes jätkus ning müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%.

Mootorikütuse jaemüük kasvas 2012. aasta augustiga võrreldes püsivhindades 2%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes protsendi võrra. 2013. aasta kaheksa kuuga (jaanuar–august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 487,1 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 84%. 2012. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 4%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 1%.

Jaekaubandusettevõtete jaemüügi mahuindeks ja selle trend^a, jaanuar 2003 – august 2013 (2010 = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.