Statistika aastaraamat kirjeldab Eesti elu arvudes
Statistikaamet esitleb täna, 26. juulil kogumikku "Eesti statistika aastaraamat 2013", mis annab ülevaate Eesti elust eelmisel aastal võrreldes varasemate aastate ja teiste Euroopa Liidu riikidega.
Kui aastaraamat koondab ühiste kaante vahele keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu ülevaate, siis esitlusel keskendub Statistikaamet kahele teemale.
Peaanalüütik Siim Krusell teeb ülevaate 2012. aastal Eesti sotsiaalelus toimunud muutustest. "Positiivse poole pealt saab esile tuua, et 2012. aastal töötus vähenes ja reaalpalk jätkas mõõdukat kasvu. Majanduskasvu tempo küll rauges, ent majandusnäitajad jätkasid paranemist," märkis Krusell. Ta lisas, et samas teravnes oluliselt mure rahvastikuprotsesside pärast, sest taas oli surmasid enam kui sünde ning Eestist väljarännanuid sisserännanutest rohkem. "Hoolimata töö- ja palgaturu soodsast arengust on sissetulekute vahe peamiste migratsiooni sihtriikidega endiselt kahe- või kolmekordne, mis võib omakorda mõjutada oluliselt ka järgnevate aastate rändeprotsesse," selgitas peaanalüütik. Sisserännanute puhul toob detailsem analüüs esile ka positiivsemaid noote. "2012. aastal oli Eestisse elama asunud 4244 inimesest ligi 3000-l Eesti kodakondsus. Sisuliselt on suurel määral tegemist tagasirändega, millele viitab ka asjaolu, et üle 2000 inimese sünniriik oli Eesti," lõpetas Krusell veidi rõõmsamate toonidega.
Peadirektor Andres Oopkaup räägib aastaraamatu esitlusel 2011. aasta rahvaloendusest ja võrdleb Eesti rahvastikuprotsesse teistes Euroopa Liidu riikides toimuvaga. Oopkaup märkis, et rahvaloendusel koguti andmeid ligi 90 entsüklopeediaköite jagu. "Põhjalik ja väga suure detailsusega andmestik ühiskonna analüüsiks on olemas, Statistikaamet ärgitab nüüd analüütikuid, ühiskonna arengu kavandajaid ja otsustajaid neid andmeid aktiivselt kasutama,” rõhutas Oopkaup. Oopkaup märkis, et Eesti rahvastikuarengust räägitakse sageli murelikus toonis ja selleks on ka põhjust, ent võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti rahvastikutrendides ka positiivseid arenguid. "Kui võrrelda viimase kahe rahvaloenduse vahelisel ajal oodatava eluea pikenemise kasvutempot, siis on Eesti Euroopa Liidu edukaim riik, kus oodatav eluiga sünnimomendil on enim pikenenud,” sõnas ta. "Samuti on Eesti Euroopas nende riikide esikolmikus, kus on kõige vähem imikusurmasid 1000 elussündinu kohta,” lisas Oopkaup.
Aastaraamatu esitlus ajakirjanikele toimub täna, 26. juulil kell 11.00–12.00 Statistikaameti teabekeskuses (Tatari 51, I korrus). Eesti Rahvusringhääling teeb aastaraamatu esitlusest oma veebis otseülekande (http://uudised.err.ee/).