Rahvaarvu vähenemist mõjutas väljaränne

Uudis
Postitatud 3. mai 2013, 11.00

1. jaanuaril 2013 elas Eesti 1286000 inimest, teatab Statistikaamet. Välisrände tõttu vähenes elanikkond üle 6600, loomuliku iibe tõttu 1400 inimese võrra.

Täpsustatud rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2013 oli 1286479, mis on 8007 inimese võrra väiksem kui aasta varem. Loomulik iive oli 2012. aastal negatiivne (-1378): sündis 14056 ja suri 15434 inimest. Välisrände saldo oli samuti negatiivne, välja rändas 6629 inimest rohkem kui riiki sisenes. Sisserändajaid oli 4244, väljarändajaid 10873, mis on 4659 inimest rohkem kui aasta varem.

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (2626 inimest), kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond (-2891 inimest). Suhteliselt kõige rohkem elanikke kaotasid Jõgeva ja Valga maakond. Loomulik iive oli positiivne Harju maakonnas ja kahes suuremas linnas: Tallinnas ja Tartus. Sisseränne ületas väljarände ainult Tallinnas. Harju maakonnas, Tallinna arvestamata, oli rändesaldo negatiivne. Silmatorkavalt kasvas Tallinnasse sisserände registreerimine 2012. aasta detsembris. Seda võib seostada Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi võimaldamisega. Koos loomuliku iibega kasvas tallinlaste arv 2012. aasta jooksul 2160 inimese võrra.

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse lõplikul rahvaarvul (avaldatud 12.12.2012, mille põhjal oli Eestis 1 294 455 püsielanikku), mida on täiendatud 31.12.2011 ja 2012. aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.

Koos 1. jaanuari 2013 rahvaarvuga avaldasime uued andmed ka 1. jaanuari 2012 kohta. Nende uute rahvaarvude võrdlemisel varasemate aastate rahvaarvuga tuleb arvestada, et näitajad on arvutatud erinevaid alusandmestikke (2000. ja 2011. aasta loendus) kasutades, millest tuleneb ka rahvaarvu järsk vähenemine. Statistikaamet on alustanud sarnaselt paljude teiste Euroopa Liidu riikidega ka kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvu korrigeerimist, mille käigus elimineeritakse nii 2011. kui ka 2000. aasta loenduse alakaetus (st võetakse täiendavalt arvesse inimesed, kes mingil põhjusel on jäänud loendamata). Rahvaloenduste vahelised korrigeeritud rahvaarvud aastate 2000–2013 kohta avaldab Statistikaamet 2014. aasta I kvartali jooksul.