Palgatõus aeglustus II kvartalis

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2011. aasta II kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 19,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,4 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 4,6%.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli II kvartalis keskmise brutokuupalga tõus väiksem kui varasemates kvartalites (IV kvartalis oli tõus 6,3%, I kvartalis 6,9%).

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud ja mis näitab palga ostujõudu, tõusis 2012. aasta II kvartalis 1,1%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest, samas oli kasv väiksem kui varasemates kvartalites (IV kvartalis oli tõus 2,1%, I kvartalis 2,4%).

Keskmine brutotunnipalk oli 5,28 eurot ja tõusis 2011. aasta II kvartaliga võrreldes 3,9%.

Palgastatistika uuringu alusel oli juuni lõpu seisuga töötajaid 3,8% rohkem kui 2011. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2011. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (vastavalt 13,4% ja 10,9%).

Keskmine brutokuupalk langes 2011. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (1,0%) ning keskmine brutotunnipalk langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuses (1,6%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 874 eurot, mais 878 eurot ja juunis 948 eurot.

2012. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1218 eurot ja tunnis 8,00 eurot. Võrreldes 2011. aasta II kvartaliga tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 5,1% ja tunnis 3,2%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis tõusis 2011. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam ehituses (vastavalt 12,2% ja 9,0%).

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 2011. aasta II kvartaliga võrreldes ainult mäetööstuses (1,1%) ning keskmine tööjõukulu tunnis langes ainult finants- ja kindlustustegevuses (1,3%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2012. aastal on valimis 11 523 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2012

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2012