Märtsis eksporditi kaupu veidi vähem kui mullu

Ekspordi mõningane langus eelmise aasta märtsiga võrreldes oli tingitud ka aastatagusest väga kõrgest võrdlusbaasist. Kuises arvestuses ehk selle aasta veebruariga võrreldes, kasvas märtsis eksport 9% ja import 8%.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 130 miljonit eurot ning võrreldes 2011. aasta märtsiga see mõnevõrra suurenes.

Eestist eksporditi märtsis enim masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) (17%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Ekspordi väikest kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (langus vastavalt 10% ja 15%). Metallide ja metalltoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete väljavedu aga suurenes (kasv vastavalt 18% ja 23%).

Märtsis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (19%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Koguimpordi mõningast suurenemist mõjutas kõige rohkem transpordivahendite (kasv 31%) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine (kasv 18%). Oluliselt vähenes mineraalsete toodete sissevedu (langus 11%).

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Venemaa (10%). Enim mõjutas koguekspordi vähenemist võrreldes 2011. aasta märtsiga väljaveo vähenemine Ameerika Ühendriikidesse ja Soome (langus vastavalt 62% ja 6%). Eksport Venemaale suurenes 17%. Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja kütuseid, Soome elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel) ning Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid ning värvaineid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%) ning Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes kõige rohkem sissevedu Soomest ja Valgevenest (kasv vastavalt 38% ja 4,4 korda). Import Venemaalt aga vähenes 30% — peamiselt kütuste sisseveo vähenemise tõttu. Soomest imporditi Eestisse kõige rohkem kütuseid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ning Rootsist elektriseadmeid.

Tänavu esimeses kvartalis suurenes eksport 9% ning import 12% võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. Ekspordi suurenemist mõjutas enim metalli ja metalltoodete väljaveo suurenemine (kasv 26%), impordi suurenemist aga nii tööstusliku sisseseade kui ka keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine.

Eesti Konjunktuuriinstituudi avaldatav Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks on näidanud selle aasta esimestel kuudel tõusutrendi. Aprillis aga sama näitaja veidi halvenes.

Statistikaameti avaldatav kaupade eksport sisaldab Eestis toodetud kaupade väljavedu ning välismaalt sisse toodud kaupade taasväljavedu pärast töötlemist või ladustamist (re-eksport), ent ei hõlma transiiti.