Jaanuaris kasvas eksport kiiremini kui import

Uudis
Postitatud 12. märts 2012, 10.00

2012. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 15% ja imporditi Eestisse 10% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi kiirem kasv võrreldes impordiga vähendas ka kaubavahetuse puudujääki.

Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 942 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 992 miljoni euro eest. Kui 2011. aasta jaanuaris oli kaubavahetuse puudujääk 79 miljonit eurot, siis tänavu jaanuaris ligi 50 miljonit eurot.

Eestist eksporditi jaanuaris enim masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) (16%) ning metalle ja metalltooteid (10%). Enim mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist masinate ja seadmete väljavedu, mis võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas 19%. Oluliselt mõjutas ekspordi kasvu ka metallide ja metalltoodete väljaveo suurenemine (52%). Mõningane vähenemine oli tekstiiltoodete väljaveos (8%).

Jaanuaris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (26% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (15%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Enim mõjutas Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sisseveo suurenemine, mis võrreldes eelmise aasta jaanuariga kasvas 17%. Oluliselt suurenes ka keemiatööstuse tooraine ja toodete sissevedu. Transpordivahendite sissevedu vähenes 23%.

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (15% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Venemaa (8%). Kõige rohkem mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist võrreldes 2011. aasta jaanuariga kaupade väljaveo suurenemine Hollandisse ja Ameerika Ühendriikidesse (kasv vastavalt 64% ja 144%). Eksport Rootsi aga vähenes 11%. Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööblit), Venemaale aga mehaanilisi seadmeid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Saksamaalt (14% Eesti koguimpordist), järgnesid Soome (13%) ja Rootsi (9%). Eesti kaubavahetuses suurima osatähtsusega riikidest suurenes enim kaupade sissevedu Saksamaalt ja Soomest (kasv vastavalt 76% ja 45%). Kaupade sissevedu Venemaalt vähenes 27%. Saksamaalt imporditi kõige rohkem tööstusliku sisseseadme alla kuuluvaid kaupu, Soomest kütuseid ning Rootsist elektrimasinaid.

Nii eksport kui ka import jäi 2012. aasta jaanuaris 2011. aasta detsembriga võrreldes samale tasemele. Eurostati andmetel jäi jaanuaris võrreldes detsembriga samaks ka Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks. Nii Eestis kui ka Soomes ja Rootsis sama näitaja veebruaris aga mõnevõrra paranes.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2009–2012

Diagramm: Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2009–2012

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, jaanuar 2012
Sihtriik,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
Kokku 942,4 100 15 Kokku 991,9 100 10
EL27 607,9 65 5 EL27 776,9 78 23
EA17 284,7 30 7 EA17 379,8 38 44
SRÜ 97,5 10 20 SRÜ 105,9 11 -9
1. Rootsi 142,6 15 -11 1. Saksamaa 142,9 14 76
2. Soome 135,4 14 12 2. Soome 133,5 13 45
3. Venemaa 79,4 8 28 3. Rootsi 89,1 9 -7
4. Läti 70,0 7 34 4. Poola 82,8 8 41
5. USA 60,1 6 64 5. Läti 79,0 8 -15
6. Holland 48,3 5 144 6. Leedu 69,3 7 -7
7.Saksamaa 43,9 5 16 7. Venemaa 59,5 6 -27
8. Leedu 40,6 4 6 8. Hiina 37,4 4 -8
9. Norra 27,8 3 3 9. Suurbritannia 34,7 3 109
10. Türgi 25,2 3 204 10. Valgevene 30,7 3 223

 

Eksport ja import kaubajaotiste järgi, jaanuar 2012
Kaubajaotis kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
Eksport Import Bilanss,
mln eurot
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
KOKKU 942,4 100 15 991,9 100 10 -49,5
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 76,5 8 6 84,7 9 6 -8,2
Mineraalsed tooted (V) 155,9 16 10 150,9 15 -20 5,0
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 36,5 4 21 80,3 8 47 -43,8
Kummi- ja plasttooted (VII) 26,9 3 15 44,8 5 8 -17,9
Puit ja puittooted (IX) 72,4 8 6 21,2 2 1 51,2
Paber ja pabertooted (X) 28,3 3 9 17 2 1 11,3
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 25,3 3 -8 44,6 4 9 -19,3
Metall ja metalltooted (XV) 90,6 10 52 82,2 8 7 8,4
Masinad ja seadmed (XVI) 267,1 28 19 255,1 26 17 12,0
Transpordivahendid (XVII) 37,2 4 -5 76,8 8 -23 -39,6
Mitmesugused tööstustooted (XX) 61,9 6 10 18,8 2 36 43,1
Muu 63,8 7 30 115,5 11 155 -51,3