Ehitusmahud kasvasid mullu enam kui neljandiku

Hooneid ehitati 979 miljoni ja rajatisi 699 miljoni euro eest. 2010. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine püsivhindades 28% ja rajatiste ehitamine 25%. Ehitusmahtude suure kasvu taga on eelkõige 2010. aasta madal võrdlusbaas, mil ehitusturg oli oma suurimas madalseisus. Et hoonete uusehituse osatähtsus kohalikul ehitusturul väheneb jätkuvalt, on hooneehitusmahtude kasvu taga eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Vaatamata suurtele kasvunumbritele olid 2011. aasta ehitusmahud püsivhindades võrreldavad 2005. aasta näitajaga.

Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht suurenes 2011. aastal 29%. Kasv tulenes valdavalt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 11%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2011. aastal kasutusse 1918 uut eluruumi, s.o 406 eluruumi vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asus korterelamutes ja iga teine neist oli kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2011. aastal valminud eluruum oli keskmiselt 107 ruutmeetrit, mis on viimase kümnendi kõrgeim näitaja. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele kasvas teist aastat järjest nõudlus uute eluruumide järele. 2011. aastal väljastati ehitusluba 2830 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.

2011. aastal lubati kasutusse 720 mitteelamut kasuliku pinnaga 326 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, kaubandus- ja tööstuspinda. Võrreldes 2010. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid IV kvartalis omal jõul 500 miljoni euro eest, mis oli 2010. aasta IV kvartaliga võrreldes 39% rohkem. Hooneehitustööde maht suurenes 30% ja rajatiste ehitusmaht enam kui poole võrra.