Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse Harju maakonnas
Harju maakonnas loodi 2009. aastal 61% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.
Eesti SKP jooksevhindades oli 2009. aastal 13,8 miljardit eurot, sellest loodi Harju maakonnas 8,5 miljardit eurot. Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s tõusis 1 protsendipunkti võrra võrreldes 2008. aastaga eelkõige elektrienergia tegevusala osatähtsuse suurenemise tõttu. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10% ja 8%.
Eesti majandustegevus koondus peamiselt kolme maakonda: Harju, Tartu ja Ida-Viru maakond. Need kolm maakonda kokku andsid teeninduses 83% ning tööstuses ja ehituses kolmveerandi antud tegevusalade lisandväärtustest. Samal ajal oli neis maakondades põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus kõige väiksem.
Väikseima osatähtsusega Eesti SKP-s oli Hiiu, Põlva, Jõgeva ja Lääne maakond, nende osatähtsus kokku moodustas 4% Eesti SKP-st.
2009. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest ligikaudu 3% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal, 27% tööstuses ja ehituses ning 70% teeninduses.
Kõikides maakondades oli suurim sektor teenindus. Harju ja Tartu maakonnas oli teeninduse osatähtsus kõige suurem (vastavalt 76% ja 73%), seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna kõrgete näitajate tõttu. Võrreldes 2008. aastaga teeninduse osatähtsus kõikides maakondades tõusis.
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus oli suurim Hiiu ja Jõgeva maakonnas (vastavalt 19% ja 18%). Tööstuse ja ehituse osatähtsus oli suurim Ida-Viru maakonnas (46%), mis näitab mäetööstuse ja elektrienergia olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.
SKP elaniku kohta oli 2009. aastal 10 326 eurot. Harju maakonna vastav näitaja ületas ainukesena Eesti keskmise, moodustades 156% Eesti keskmisest. Sellele järgnes Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 91% ja 68% Eesti keskmisest. Väikseim SKP elaniku kohta oli Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas, kus see jäi alla poole Eesti keskmisest.
SKP elaniku kohta maakonniti, 2009 (protsent Eesti keskmisest)
Tööstus ja ehitus — mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus.
Teenindus — hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; haridus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.